Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

Jaanus Järs | Kriisiaja paradoksid: vaktsiinivastane süstib end salaja

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus

Digipakett

11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad

Vaktsineerimise paradoks. Pool aastat pärast pandeemia väljakuulutamist triumfeeris teadus koroonavaktsiinide turuletoomisega. Inimkatsed ja kontoriformaalsused läbiti kiirkorras. Euroopa Ravimiamet kinnitas ühe, teise ja kolmandagi vaktsiini kasutamise. Kõige rohkem räägiti Astra Zenecast, millega seostati mõne terve noorema inimese äkksurm hoolimata sellest, et selle kasutamine oli Euroopa Liidust lahkunud Suurbritannia edulugu. Raske vaktsineerimiskahju tõenäosus 1 miljonist, fataalse haiglajuhtumi tõenäosus protsendi ringis. Vaktsiin AZ sai külge häbimärgi ja jäi lõpuks riiulitele seisma. Sarnase adenoviiruse tehnoloogiaga on Venemaa vaktsiin Sputnik, mille müügikampaania võis sisaldada ka infooperatsiooni. Narvakad tahtsid Sputnikut. Ometi vaktsineeris vene diplomaat end paradoksaalselt Narvas Pfizeriga, mitte Peterburis Sputnikuga.