„Olen juba mõnda aega absoluutselt veendunud, et Ratase valitsus EKRE ja Isamaaga on juhtide tasemel kokku lepitud. Arvestades ärevat olukorda rahvusvaheliselt ning peaministri üsna kõrget toetust, ei saanud eeskätt Isamaa sellise valitsuspöördega lihtsalt nõustuda. Seda ei toetaks suur osa nende fraktsioonist ning tõenäoliselt ka valijaist. Küllap ka Ratas pelgas kriitikat, et ta sõja ajal lihtsalt oma võimuiha süüdimatult rahuldab. Tegeliku salakokkuleppe varjamiseks on viimastel nädalatel etendatud variteatrit, justkui asi oleks lapsetoetustes,“ kirjutas Ossinovski.
„Plaani järgi pidi järgmisel nädalal uus kuldne trio pidama ööistungitel „kangelaslikku“ võitlust laste heaolu nimel, hääletades läbi muudatusettepanekuid. Kõik ainult laste nimel. Siiralt, eks. Seejärel oleks saabunud lõppmäng, mille Priit Sibul juba sel kolmapäeval välja lobises: „Peame leidma tekkinud olukorrale lahenduse. Tegemist on põhimõttelise küsimusega. Riigikogu peab ennast kehtestama ja lükkama tagasi peaministrierakonna katsed vaikiva ajastu kehtestamiseks.“" Lahendus on selge, vaikivat ajastut kehtestav peaminister tuleb tagandada! Ei tahaks Keski ja EKREga valitseda, aga no mis sa teed! Ega Eesti ei saa jääda valitsemata.“
„Kujunenud olukorras on peaministri otsus lasta lahti Keskerakonna ministrid asjakohane. Esiteks, see kiirendab Eesti jaoks teovõimelise valitsuse tekkimist, praeguses olukorras on võimuvaakum lubamatu. Teiseks, see võtab Ratase, Helme ja Seedri vandenõult suitsukatte. Nüüd peab Isamaa ausalt tunnistama, et nemad ei taha valitsust sotside ja Reformierakonnaga, vaid tahavadki aidata võimule Keskerakonna ja natsionaalpopulistid. Seedri reaktsioon Kallase kutsele valitsuskõnelustele oli kõnekas — mitte „jah, sõnastame oma poliitilised prioriteedid ja tuleme läbi rääkima“, vaid „hoopis peaminister peaks tagasi astuma“. Muidugi, sest juhul, kui Kallas ise tagasi astuks, ei peaks ta sundima oma fraktsiooni peaministri umbusaldamise poolt hääletama,“ kirjutas Ossinovski.
„Seega, EKREIKE teine tulemine on juhtide tasemel parafeeritud ning sellega minnakse lõpuni. Ainus, mis seda veel saaks takistada, on umbes pool Isamaa fraktsioonist, keda oma juhtide salaplaani ei ole pühendatud. Neil on meeles, kui piinlik oli eelmisel korral EKREga ühes valitsuses olla. Ja nad saavad aru, et nii isamaale kui ka Isamaale (sic!) oleks kasulikum, kui EKREt valitsuses ei ole. Aga kas neil on poliitilist jõudu oma juhtidele vastu astuda, näitab aeg. Nende varasem käitumine seda kahjuks ei kinnita.“
„Nõnda on kurvastuseks kõige tõenäolisem stsenaarium Eesti riigile ja rahvale lähimaks üheksaks kuuks: kinnitame turvavöö ning valmistume taas valitsuseks, kes alandab ja kiusab oma inimesi, Ukraina põgenikke ja välispartnereid; valmistume suurejooneliseks korruptiivseks või lihtsalt jaburaks rahakülviks ning äärmuskonservatiivse agenda tagasitulekuks. Ja seda kõike ärevas rahvusvahelises olukorras,“ lõpetas Ossinovski.
