Madala taseme korruptsioon on põhjustanud riigikogus usalduskriisi ja väärtuskonflikti.
Juhtivprokurör Kairi Kaldoja arvab, et korruptsioon pole ainult prokuratuuri küsimus, vaid maailmavaateline hoiak, mõtteviis.
FOTO: Anni Õnneleid | Delfi Meedia
Täna ehk 9. detsembril on rahvusvaheline korruptsioonivastane päev ja hiljuti avaldatud korruptsiooniindeks näitab, et Eestis on justkui kõik väga hästi. Maailmas oleme umbes 200 riigi seas paremuselt viiendal kohal. Kuid kas ka tegelikkuses on kõik hästi?
Lõuna prokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja arvab, et väga hästi kõik veel pole, kuid väga halvasti ka mitte. Nii kõrge tabelikoht näitab muu hulgas, et õiguskaitseasutustel on aega ja ressurssi tegeleda korruptsiooniga sügaval tasandil. Teisisõnu, mitte ainult nende asjadega, kus rahapakk antakse üle restorani pimedas nurgas, vaid ka selle kõige varjatuma tasandi korruptsiooniga, mille puhul võibki inimestele tunduda, et see ei ole ju mitte midagi. Sest mis seal siis oli: tõstis korra kusagil kätt, hääletas kellegi poolt ja kokkuvõttes oli see ju vallale kasulik. „Aga kui vallaametniku pädevuses on otsustada, kes hakkab järgmisel aastal vallas lumekoristust tegema, ja ma vallaametnikuna näen, et näiteks minu ema äriühing tahab seda teha, ning hoolimata sellest, kui see on ka vallale kõige kasulikum, siis ma ei tohi hääletada ema äriühingu poolt. Seda keelab korruptsioonivastane seadus, sest ametniku otsused peavad olema ja ka näima võimalikult läbipaistvad ja objektiivsed,“ selgitab Kaldoja.
