Ent… keegi ei tahtnud sellega tegeleda. Kui teine valimiste kaotaja, vaid kahest kohast ilma jäänud EKRE süüdistas kõiki, alates valijate rumalusest kuni patsiga poiste osavuseni, siis Kesk on tänini käitunud kui välgust rabatu.
Võib arvata, et on olnud tõhus sisekaemuse aeg. Kuidas ikkagi juhtus nii, et nad kaotasid 26 kohast parlamendis 10? Nii nigelalt esinesid tsentristid viimati eelmisel sajandil, mil aastal 1995 saadi samuti 16 mandaati. „Ärge muretsege, me tuleme tagasi. Me tuleme tagasi võimsamalt,“ meenutas ametist lahkuva riigikogu Keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid Õhtulehe antud intervjuus, et juba neli aastat hiljem ehk 1999 oli erakonna saagiks 28 mandaati.
Ent kuidas seda tõusu tuua? Kaotus on tabanud ka erakonna juhti Jüri Ratast, kes pälvis vaid 7672 häält. Neli aastat tagasi oli see number 9702. Polnud ju nii hull kukkumine? Ent kui võtta arvesse eile Ratasele erakonna juhirolli osas kinda visanud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti häälesaaki – 14 592 – on vahe muljetavaldav.
Kõlvart lausus välja selle, mida on kulissides palju sosistatud: Keskerakonnale maksis kätte kahepalgeline poliitika, mis ütles üht ja tegi siis teist. Ehk olles lubanud EKREga mitte koostööd teha, sõlmiti nendega ometigi valitsusleping. Ja – erakond vajab uut juhti, kelleks tema on valmis pürgima.
Keskerakond on teinud Eestis märkimisväärse teekonna, protesti- ja kohati ka paariaparteist nimevääriliselt keskpõrandale kokku. Ratas on suutnud tuua tsentristid peaaegu välja erakonna pikaaegse juhi ja looja Edgar Savisaare polariseerivast varjust. See pole aga olnud ohvriteta, koos sujuvama veeremiga kadus ka side oma valijatega. Vahest ongi vaja uut jõudu, et kõrgem käik sisse lükata. Uus või jätkav esimees peaks valitama partei erakorralisel kongressil, mille toimumine saab selgeks aprilli keskel.
