Mida aga hakata peale transpordiameti nentimisega, et mõõtmistulemused libedust ei näidanud ja ei laekunud ka ühtegi teadet libeduse kohta, kuid teehooldaja oleks võinud soolapuisturi siiski välja saata? Teedeehituse raha kärpimise ning soola ja kütuse kallinemise aegu ju kinnitati, et liiklusohutuses järeleandmisi ei tehta ning teehoole saab olema tagatud. Transpordiameti seisukoht, et libe küll polnud, kuid soola oleks võinud siiski külvata, kinnitab vaid, et teeolude hindamine on üsna loominguline tegevus.
Tõsiasi on aga see, et lõppkokkuvõttes vastutab ohutuse eest ikkagi ainult roolikeeraja ise. Kuigi politsei koos transpordiametiga kinnitavad, et talvel tuleb sõita talvise kiirusega, on tiheda liiklusega põhimaanteel kolonnis liikudes kehvema sõiduoskusega juhil aeglasemalt sõitmine sisuliselt võimatu, isegi kui ta seda tahaks. Ametkondade hoiatustega aeglasemalt sõitmise kohta läheb vastuollu ka transpordiameti hiljutine teade, et talveks jääb piirkiirus 110 km/h kehtima 139,7 ja 100 km/h 186,4 kilomeetril. Lubame suvise kiirusega kihutada ja samaaegselt manitseme kihutamisest hoiduma – kas selline lähenemine ikka töötab meie liikluskultuuri juures?
Omaette teema viimastel aastatel üha rohkem propageeritav naastrehvidest loobumine lamellrehvide kasuks. Keskkonna seisukohalt on lamell kindlasti ohutum, aga kuidas on lugu liiklusohutusega? Lamellrehvidega ohutum sõit peaks tähendama ja senisest usinamat teehooldust, eriti libeduse tõrjet. Kui seda aga säästuajal ei tehta, siis kas oleme valmis selleks, et koos lamellrehvide võidukäiguga hakkab suurenema ka õnnetuste arv?
