Kaja Kallase abikaasa osalusega idavedude skandaal mängib siin siiski suuremat rolli, kui erakond tahaks tunnistada. See kõigutas peaministri pühasõdalase oreooli ja hävitas vähemalt kodumaal nn uue Reformi idee, kes on valgetes kampsunites eelkäijate vigadest õppinud. Taas lõi välja erakonnale ajast aega omane ülbus, kus probleemile ausa otsavaatamise asemel läheb lahti keerutamine. Kord oli vedude taga äri väljatõmbamine, siis olid ajakirjanikud tõlgendanud peaministri emotsionaalsust pahatahtlikult, teinekord aga põhjustati arvamuslooga tema abikaasale hingelisi üleelamisi.
Mõrud pillid, nagu näiteks pea olematu maksudebatt või kiirustades toimuvad kooskõlastusringid, tekitavad parajalt pahandusi. Nende allaloputamiseks soovinuks märksa enam arusaadavas keeles arutelu. Selle asemel valiti taktika: kannata ära, sest vaja on. Isegi lastekasvatuses on see halb toon.
Koalitsioonierakonnad Reform, Eesti 200 ja sotsid olla kuluaarides end lohutanud, et tegelikult pole sel halval reitingul häda midagi. Lähiajal ju „olulisi“ valimisi ei tulevat, tulemas on esmalt „kõigest“ europarlamendi valimised.
Tasuks aga meenutada aastat 2004, kus tohutu usalduskrediidiga valitsusse saanud Res Publica murdis oma hambad just eurovalimistega. Toona oli probleemiks lihtinimesest võõrandumine, mis tõi kaasa olematu häältesaagi. Sellest enam ei tõustudki ja tänaseks on erakond kadunud Isamaasse.
Üks teine vanasõna pajatab, et narri põldu üks kord, saad mitmekordselt tagasi. Paraku kehtib see ka valijate kohta. Inimestega tuleb suhelda viisakalt ja hästi kogu aeg, mitte ainult enne „tähtsaid“ valimisi.
