Tõele au andes ostis Veskimägi küll krundi juba ehitusõigusega ning pole siin otsese kriitika sihtmärk. Süsteem käivatki kohalike sõnul nii, et mõjuisikud hangivad oma kruntidele keskkonnaametilt ehitusõiguse ja müüvad need siis vaheltkasuga maha. Iseenesest pole siin midagi halba, kui osa soovijaid ei jääks tühjade pihkudega, kirjutab Õhtuleht.
Lisaks kirjeldab artikkel olukordi, kus näiliselt samasuguste tunnustega maa-aladele rakendatakse erinevaid otsuseid. „Päris nõutuks teeb looduspargi suhtumine, et mina kui kohalik olen alamklass ja mulle rakenduvad piirangud, aga Tallinna asjapulgad saavad kõik, mida soovivad. Kas siis kõik ei olegi võrdsed,“ ahastab kohalik vallaelanik.
Olukord on vägagi korruptsiooniohtlik, viimane selline oli Otepää looduspargis aastal 2006. Lisaks suurendab toimuv ebaõiglustunnet kohalike seas. Kohaliku omavalitsuse roll peaks olema võrdne kõigile pöördujatele – anda maksimaalselt abi, et inimesed saaks oma kodusid korrastada, võttes optimaalselt arvesse looduskaitse seisukohti. Ühelgi juhul ei tohiks jääda muljet ebavõrdsest kohtlemisest, mis justkui kasutaks ära kellegi isiklikke sidemeid või paremat juurdepääsu arhiiviallikatele ning nende osavamat tõlgendamist.
Tekib ka küsimus, mida teeb omavalitsuse opositsioon, kui kohalikud elanikud on valla tegevusega rahulolematud. Inimestele ei tohi oma riigi, täpsemalt kohaliku omavalitsuse tegemistest jääda santi mekki suhu. Vihjed nähtamatutele n-ö omainimeste käendussüsteemidele peaksid jääma aastakümnete taha.
