Tegemist on täpse koopiaga jumalanna Sekhmeti skulptuurist, mis pärineb Vana-Egiptuse XVIII dünastia ajajärgust, vaarao Amenhotep III valitsusajast (1388-1351 eKr).

Jumalanna Sekhmet/Sehmetit kujutatakse skulptuuril lõvipea ja inimese kehaga. Vana-Egiptuse kultuuris omistati Sekhmetile kurja ja haiguste eest kaitsja võimet. Sõja ja tervenemise jumalannana kujutati teda sõjaka ja metsiku naisena, kel lõvi pea ning kes kannab peas päikeseketast. Uskumuste järgi kaitses Sekhmet ka vaaraosid ning juhtis neid sõdades. Sekhmeti nimi tuleneb vana-egiptuse sõnast sḫm - “vägev”.

Näitus “Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst” on seni suurim ja ainuke Vana-Egiptuse originaalesemetega näitus Eestis: siia jõuab 200 eset Museo Egizio’st Torinost, kus asub maailma üks suuremaid Vana-Egiptuse esemete ja kunsti kogusid. Paralleelselt Kumuga avatakse Vana-Egiptuse teemaline näitus ka Helsingi Amos Rexi muuseumis.

Sellega seoses paigaldati lisaks ekspositsioonile Kumu suures saalis Kumu aatriumisse suur, nelja meetri kõrgune skulptuuri reproduktsioon. Sehmet ehk Sahmet 'vägev' on egiptuse mütoloogias, sõja, haiguse ja tervenemise jumalanna, kurjuse eest kaitsja. Teda kujutatakse metsiku, sõjaka ja hirmuäratava lõvipeaga naisena, kes kannab peas päikeseketast. Tema lõvisuust väljuvad kõrbetuuled.

Eesti esimesel Vana-Egiptuse kunsti suurnäitusel on eksponeeritud tuhandete aastate vanused esemed ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Museo Egiziost (Egiptuse Muuseum) Torinos Itaalias. Samal ajal Kumu kunstimuuseumis toimuva näitusega on Egiptuse Muuseumi aarded eksponeeritud ka Amos Rexi kunstimuuseumis Helsingis. Kolme muuseumi mastaapne ühisprojekt on ainukordne võimalus avastada Vana-Egiptuse muistset maailma kaugele reisimata.

Kumu näitusel on väljas 200 eset vaaraodemaa rikkalikust pärandist. Nende seas on sarkofaagid, muumiad, maagilised amuletid, erinevad hauapanused ja skulptuurid. Ühelt poolt räägivad esemed vana egiptlase maailmast, teisalt on igaüks omaette kunstiteos.

Kuigi sõna „kunst“ toonasest keelest puudus, tegeleti ümbritseva kujutamisega aktiivselt. Vanade egiptlaste arusaam kunstist erines oluliselt tänapäevasest. Mõte kunstist kui iseseisvast loomingulisest väljendusviisist oli tundmatu. Kunst täitis nende jaoks maagilist eesmärki, andes vormi sellele, mida sooviti ellu äratada. Egiptlaste ettekujutuse järgi oli kiviplokist väljatahutud kuju samavõrd elus ja oluline kui isik, keda see kujutas. Nii kuulusid kunstnikud ühelt poolt käsitööliste hulka, teisalt salapärasesse maagia ja religiooni sfääri. Tänapäeval võime üldistada, et Vana-Egiptuse kunsti üks iseloomulikumaid jooni oli jäik reeglite järgimine. Reeglid kehtisid kõikide kunstiteoste loomisel nii kujutamisviisile kui ka sisule. Vaenlasi hävitava vaarao, teineteise embuses olevate surnute või jumalatele ohvriandide toomise stseenide kordumine ei tähendanud mitte kujutlusvõime puudumist, vaid ideoloogiliste ja religioossete reeglite järgimist.

Seitsme alateema kaudu jutustab näitus vaaraode aja elukorraldusest ning usust igavikku, inimeste, loomade ja jumalate erineval moel ning eesmärgil kujutamisest, hieroglüüfidest kui kunstivormist ning tarbekunstist. Lisaks annab näitus aimu eestimaalaste seostest Vana-Egiptusega, liikudes edasi 19. sajandi Egiptuse vaimustuse aega, mis tõi Egiptuse muistiseid ka meie muuseumikogudesse.

Näitust saadab eestikeelne raamat ning mitmekülgne publikuprogramm. Valitud teisipäevadel toimuvad pärast muuseumi sulgemist õhtused eriekskursioonid. Ette tellida saab giidiga näitusekülastust, koolidele ja lasteaedadele muuseumitunde ning seltskondadele meeleolukaid elamusprogramme. Peredel on võimalus näitust avastada koos põneva tegevuslehega.

Näituse meeskond Kumu kunstimuuseumis:

Kuraator: Paolo Marini (Museo Egizio)
Kaaskuraator: Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum)
Projektijuht: Inga Jaagus
Näituse kujundus: Jaana Jüris ja Neeme Külm (Valge Kuup Stuudio)
Näituse graafiline identiteet ja saaligraafika kujundus: Asko Künnap
Raamatu graafiline disain ja meediagraafika kujundus: Külli Kaats