Kohviubade kilohind algab tavaliselt kümnest eurost ning võib jõuda lausa saja euroni välja. Paljud imestavad, kust tuleb selline hinnavahe.
Araabika uba kasvab kõrgemal mägedes, vajab toitainerikast pinnast, annab vähem saaki ja valmib aeglasemalt. Kohviuba areneb kohvimarja sees ning mida kauem ta valmib, seda rohkem maitseid ja maa seest haaratud toitaineid ta pakib oa sisse – järelikult on uba ka rikkalikuma maitsega. Kuna araabikat on vähem, siis see maksab rohkem.
On olemas ka väga esmaklassilisi robustasid – näiteks India on üks parimaid robusta kasvatajaid ja neilt leiab väga häid variante.
Kui võtta mainstream-kohvid, mida leiab poeletilt ja saab osta kampaania korras, siis ma ei ütleks, et need on halvad või kehva kvaliteediga. Võib-olla peenemad baristad ja kohvieksperdid vaidleksid küll vastu, kuid samas inimesed naudivad ja on rahul.
Kallimas hinnaklassis hakkavad rolli mängima toormekomponendid, olenemata, kas see on robusta või araabika uba. Kes müüvad esmaklassilisi tooteid, segavad nendesse erilisemaid ja kallimaid rohelisi ube ning röstivad kallimast toormest. Sellevõrra tuleb ka mitmeküllasem maitseelamus.
Taolistest maitseelamustest saab siiski rääkida ainult musta kohvi jooja. Niipea, kui kohvile piima peale valad, ei ole enam vahet, kas ostad kohvioad 10 või 40 euro eest. Maitsenüansid maetakse piimaga.
Klassikalised Itaalia-pärased kohvikute ja restoranide kohvid:
St Remio St Francis – 70% araabika, keskmisest tumedam röstiaste
Gimoka Aurum – 60% araabika, keskmisest heledam röstiaste
Gimoka Patinum – 70% araabika, keskmisest tumedam röstiaste
Gimoka 5 Stelle – 80% araabika, keskmine röstiaste, 5 erineva oa segu: Brasiilia, Columbia ja Hondurase araabika; India ja Uganda robusta.
