Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

KUI EKSMEES TERRORISEERIB! „Naine peab saama ennast kaitsta ning koletise küüniste vahelt pääseda.“

KUI EKSMEES TERRORISEERIB! „Naine peab saama ennast kaitsta ning koletise küüniste vahelt pääseda.“

Psühhoterapeut Kait Sinisalu ütleb, lootus ei ole vägivaldses suhetes meie sõber, vaid lõks.

Foto : Aldo Luud

Tõendeid peaks koguma salaja, et mehel poleks võimalust naise käest näiteks telefoni ära rebida või muul viisil tõendite kogumist takistada. „Tean rääkida ühte lugu, kus üks jõhkardist mees nägi, et naine hakkab nendevahelist jutuajamist salvestama. Seepeale hakkas mees karjuma: „Ära palun viska meie last viienda korruse aknast alla! Ma väga palun sind!“ Sellise salvestusega tekib ilmselgelt küsimus, et äkki naine on hoopis midagi teinud,“ ütleb psühhoterapeut.

Sinisalu selgitab: „Kui ise osalen vestluses, siis võib panna selle jutuajamise lindistama. Kõike, mida on võimalik salvestada, tuleb salvestada. Mehe pöördumised tuleb alati fikseerida, mida ja millal tegi. Kui mees helistab, siis panna see kõne automaatselt salvestama. Ilma tõenditeta on kurb olukord, et kõik on sõna sõna vastu. Ilma tõenditeta ei saa paraku midagi teha.“

Terroriseeriva mehe otsa sattunud naine vajab Sinisalu sõnul kogenud terapeudi abi ja tuge, kuna sellised mehed laastavad naise psüühikat ja minapilti korralikult. „Oluline on leida keegi, kes ei survesta, vaid on nii kaua kõrval kuni naine on valmis ise midagi ette võtma,“ selgitab ta.

Sinisalu märgib, et naisel võivad tekkida ka erinevad sõltuvushäired, kuna sellisel viisil üritatakse hingehaavu tohterdada ja ennast rahustada. „Lähisuhtevägivalda kogenud naine võib hakata kodus üksinda napsitama. See pole häbiväärne ning sellest tuleb ka rääkida. Kui mees joob ülemäära ja viskab nalja, siis on ta teiste silmis muhe sell. Kui naine seda teeb, siis on ta naisjoodik. Nii see ei ole. Kõigest tuleb rääkida ja mitte häbeneda,“ julgustab Sinisalu.

Politseisse pöördumine on hädavajalik

Lääne-Harju politseijaoskonna lähisuhtevägivalla süütegude menetlusgrupi uurija Gerli Valgre sõnab: „Igal inimesel on õigus elada oma elu ilma hirmuta ja kui see on võimatu ilma politsei sekkumiseta, siis oleme alati valmis abi pakkuma. Kindlasti julgustame inimesi säärases olukorras pöörduma politsei poole, sest oma kogemusest näeme, et pahatihti need inimesed ei muutu ning ei ole mõtet jääta lootma, et teine pool hakkab mõistlikuks.“

Kui naine on juba korduvalt selgesõnaliselt väljendanud, et ei soovi mehega suhelda, siis mõistlik täiskasvanud inimene peaks sellest aru saama. „Kui teise inimese eraellu sekkumine on jätkuvalt intensiivne, siis karistusseadustiku kohaselt loetakse ahistavaks jälitamiseks teise isikuga korduvalt või järjepidevalt kontakti otsimist, tema jälgimist või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumist, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine.“