Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Küsitlust saab täita siin.
Mullu puutus küberrünnakute või muude küberturbe ohuolukordadega kokku 55% Eesti ettevõtetest, sealhulgas 41% ühe korra ja 14% korduvalt, selgus Turu-uuringute märtsi uuringust. Samas vaid kolmandik Eesti ettevõtetest on väga hea küberturvalisuse tasemega.
Kõige levinumad ohud olid petu- või õngitsuskirjad, otsest kahju tekitavad viirused ja pahavara ning robotvõrgustikega seotud ohuolukorrad. Samas oli eelmisel aastal võrreldes varasemaga enam ettevõtteid, mis puutusid kokku teenustõkestusrünnakutega (DDoS) ning sagedamini esines ka andmelekkejuhtumeid.
Uuringu käigus küsiti ühtlasi, kui tõenäoseks peavad ettevõtted küberrünnaku toimumist järgneva 12 kuu jooksul ning rünnakut tõenäoliseks pidajaid oli pea 50%. Küberturvalisusele tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka poliitilisest olukorrast ja Ukraina sõjast tulenevalt, sest viimase aasta jooksul oli selgelt näha poliitiliselt motiveeritud rünnakute sagenemist ka Eestis.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
