Kui saabus hetk, mil Liisa võis oma mehe sünnituse juurde kutsuda, ei võtnud Tanel enam telefoni vastu. "Ma millegipärast aimasin...” meenutab Liisa Luhaste päeva, kui sündis tema tütar, aga suri tema mees.
See ei oleks pidanud nii minema.
Liisa Luhaste on Lääne-Virumaal tuntud tehase juhataja. 2020. aasta augustis jõudis kätte tema ja ta elukaaslase Taneli oodatud hetk: tütreke andis märku, et nüüd võiks ta sündida.
“Õhtul tulid veed. Nõuandlast öeldi, et võin haiglasse tulemisega hommikuni oodata. Hommikul läksime koos mehega kohale,” meenutab Liisa. Pärast avatuse kontrollimist ning ultraheli anti emale-isale teada, et väga kiiret polegi ning lapse isa võib mõneks ajaks koju minna, kuni sünnitamiseks läheb.
Kui oli aeg mees tagasi kutsuda, siis Taneli telefon enam ei vastanud. Liisa süda aimas halba, sest kui on üks päev elus, mil kindlasti telefon ligi hoitakse, siis see on see.
Üksikvanemaid kimbutab vaesus
Eesti perekondadest on peaaegu viiendik selliseid, kus on ainult ema või ainult isa: 18 protsenti kõigist Eesti perekondadest ehk üle 60 000 on üksikvanemaga, selgub statistikaameti andmetest.
Üksikisaga perekondi on 2 protsenti ning üksikemaga perekondi 16 protsenti. Alaealist last või lapsi kasvatab 2560 üksikisa ja 25 372 üksikema. Alaealiste lastega üksikemasid on kümme korda rohkem kui üksikisasid.
Üksikvanemad on Eestis järsu vaesumise riskirühmas. Suhtelist vaesust kogeb pea iga kolmas üksikvanem.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
