Mäng rasvaprotsendiga
Üldjuhul tahab eestlane, et piima rasvasisaldus oleks 2,5%. Vanasti polnud siin üldse mingeid kõrvalekaldeid, aga viimase suure muudatusena on omaks võetud ka täispiim, mille rasvasisaldus on 3,5%. Kuna suurem rasvaprotsent mõjub maalähedaselt (vanaema juures oli ju samuti maapiimal kõrgem rasvasisaldus), tajutakse seda justkui kvaliteedimärgina.
Paljude jaoks ei kõla rasvaprotsent 2 justkui usaldusväärselt. Samas ei tähenda see mingitmoodi kehvemat piima. Muide, Eesti toorpiim on väiksema rasvaprotsendiga kui Euroopa keskmine, aga sellest hoolimata on meie piim ju väga maitsev ja hea!
Seega, kui poes on valida mitmete erinevate rasvasisaldusega piimatoodete vahel, on see hoopis ostja võit, kuna valikuvabadus on suurem.
Õnneks leidub Lidlis piima igale maitsele. 2,5%-list traditsioonide armastajale, 3,5%-list rammusasõbrale ja eks mõnikord võib ju ka seda 2%-list proovida. Äkki hakkab meeldima.
Tuttav pakend
Veel üks asi, millega oleme väga ära harjunud, on piima pakend. Kui Pilose piima kile- ja tetrapakid ei pane kedagi kulmu kergitama, siis plastpudel on ootamatu. Harjumuse jõud on nii suur, et võõrapärase nimega plastpudeli puhul võibki pealiskaudsel vaatlusel jääda mulje, nagu oleks tegu „mingi plastmasspiimaga“.
