„Õppekogunemise esimesed kolm päeva keskenduvad juhtivkoosseisu väljaõppele, kus rühmaülemad, rühmavanemad ja jaoülemad läbivad individuaaloskuste värskenduse peamiselt relvaõppe osas, mida kinnistatakse kohe praktilise laskeharjutusega automaadist AK-4,“ ütles Lõuna maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Raul Kütt. „Juhtimisalane väljaõpe jätkub taktikalise juhtimise põhitõdede meelde tuletamisega läbi erinevate plaanide, käskude ning ettekannete koostamise.“
Reservväelased, kes on ligi 25 aastat tagasi läbinud ajateenistuse kutsutakse taas teenistusse, et anda täiendõpe relvastuse, varustuse kui ka mitmete miinide ning tankitõrjevahendite tundmaõppimine praktikas. Maakaitseüksuste loomine annab kiirreageerimisreservist välja arvatud võitlejatele uue funktsiooni, mis hoiab nende väljaõppetaset ja lahinguvalmidust.
Lõuna maakaitseringkonna ülem lisas, et õppus kulmineerub koostegevusharjutusega, kus võimalikult realistlikes oludes harjutatakse oma esimese ülesande täitmist kontroll-läbilaskepunkte mehitades või erinevaid objekte kaitstes. „Kogu selle tegevuse õnnestumisel on oluline roll kõigil kutsututel reservväelastel, et ühiselt meie riigikaitset tugevamaks muuta,“ ütles kolonelleitnant Kütt.
Lõuna maakaitseringkonnas viivad väljaõppe läbi kaitseliitlastest instruktorid, keda toetavad omakorda Kaitseväe Akadeemia kadetid ning tegevväelased.
Õppusele kutsutud maakaitseüksuste liikmetel on võimalus astuda Kaitseliidu liikmeks, et olla rohkem kaasatud oma üksuse tegevustesse ja hoida väljaõppetaset kõrgel.
Õppus Ussisõnad on Eesti ajaloo suurim reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine. Kuue nädala jooksul oodatakse õppusele ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu. Õppus kestab 28. augustist kuni 8. oktoobrini.
