15. augustil algatas justiitsminister Kalle Laanet seaduseelnõu Eesti vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise õigusabilepingu lõpetamiseks. Õigusabileping ei lõpe kohe, vaid 12 kuud pärast Venemaale vastava teate läkitamist, sest sellise tähtaja näeb ette rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon. „Ühelt poolt lihtsustab õigusabilepingu lõpetamine korteriomandite ja kinnisasjadega seotud vaidluste pidamist Venemaal elava Vene kodanikega, sest nüüd saab ühistu, naaber või muu huvitatud isik pöörduda asukohajärgsesse maakohtusse, mitte Venemaa kohtusse. Teiselt poolt tuleb arvestada, et Venemaa ei pruugi enam tunnistada ja täita Eesti kohtute otsuseid ning nagu ikka – kas ametliku seaduse või Vene kõrgemalseisva ametiisiku „mitteametliku“ juhise kohaselt,“ rääkis advokaat.
Iroonilisel kombel on Venemaa vahetult enne Ukraina sõja algust allkirjastanud 2019. aasta Haagi kohtuotsuste konventsiooni, mis oleks aluseks tsiviilasjades tehtud Eesti kohtuotsuste jätkuvaks tunnustamiseks Venemaal ja vastupidi, kuid Venemaa ei ole konventsiooni ratifitseerinud ning arvatavasti seda lähitulevikus ka ei tee, usub advokaat. Tema sõnul tuleks Venemaaga seotud võimalikud lahutused, ühisvara ja pärandi jagamised ning muud taolised toimingud kiiremas korras ära teha ja vajaduse korral kohtuvaidlused algatada, kuni õigusabileping on veel jõus. Oluline on arvestada, et edaspidi peavad kõik Eesti ametlikud dokumendid, mida kasutatakse asjaajamiseks Venemaal, ja vastupidi, olema varustatud ametliku kinnitusega (apostilliga), mida Eestis annab välja notar.
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.
