Peaministri sõnul on meil kõigil vastutus selle üle, et ajakirjandus ei rikuks sõnavabaduse sildi all inimeste põhiõiguseid ja elusid.
„Ajalehega ei saa tappa mitte ainult kärbseid, vaid tegelikult ka inimeste elusid oluliselt mõjutada,“ ütles Kallas. „See tähendab ka seda, et kas edastada fakte või rahulduda tõdemusega, et fakt võib hea jutusaate ära rikkuda.“
Kallase arvates on selle põhimõttega vastuollu läinud mitu suurt meediamaja.
„Üks oli Kuku raadio kaasus, kus ei peetud paljuks lugeda kinnise kohtumaterjali hulka kuuluvat ühe poole hagiavaldust. Ära unustati nii laste õigused kui ka see, e hagi esitaja võib hagiavaldusse kirjutada mida iganes,“ ütles Kallas.
Kallas tõi teise näitena välja eelmise pühapäeva ERRi jutusaate, kus saatejuhid viskasid üles kahtluse, et Lauri Läänemets sai raha regionaalseteks investeeringuteks vastutasuks selle eest, et ta toetas Keit Pentus-Rosimannuse saatmist Euroopa kontrollikotta.
„See hakkas tööle samamoodi, nagu Kuku raadios üles visatud asi. Loomulikult erakonnad võtavad selle üles ja viitavad ajakirjandusele. Et ajakirjanduses räägiti ja see järelikult on nii. Ma ütlen täiesti kindlas kõneviisis, et selle väitel pole mingisugust seost tõega. See on lihtsalt pahatahtlik laim ja seda ei tohiks levitada. Minu arvates võiks siseminister ka pressinõukogu poole pöörduda selles küsimuses,“ rääkis Kallas.
Otseülekanne Stenbocki majast algas kell 12.
Peaminister Kaja Kallas teatas, et vastu sai võetud väga hea eelarve ja seda kinnitasid hääletusel kõik riigikogu fraktsioonid. „Ma ei tea ajaloost kordagi, kus kõik erakonnad riigikogus oleksid eelarvet toetanud, nii et see oli ajalooline hetk,“ ütles Kallas. Tema sõnul oli eelarves kaks prioriteeti: riigi ja rahva julgeolek ning inimeste toimetulek erakorralise olukorraga, kuhu oleme oma agressiivse naabri tõttu paisatud.
Riigieelarve tulude maht on 15,6 miljardit eurot ehk kaks miljardit rohkem kui 2022. aasta riigieelarves koos lisaeelarvega. Kulude maht on 16,8 miljardit eurot ja investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest.
„Saame koos 2023. aasta riigieelarvega palju vajalikku, näiteks 2025. aastaks keskmaa õhutõrje võime, mille hangime koos Lätiga. Investeerime ka kriitilise tähtsusega võimetesse nagu tankitõrje, kaudtuli, rannikukaitse. Oodatud palgatõusu saavad päästjad, kultuuritöötajad, õpetajad, politseinikud. Keskmine vanaduspension saab tulumaksuvabaks koos erakorralise pensionitõusuga. Peretoetuste eelarve kasvab 160 miljoni euro võrra,“ loetles Kallas.
Kallas tegi teatavaks veel ühe hea uudise: USA saadab lähiajal Eestisse lisavägesid ja lisavõimeid. Kallase sõnul tulenes see Madridis tehtud otsusest ja see näitab jätkuvad Ameerika Ühendriikide pühendumist NATO idatiiva kaitsmisele.
Kallas märkis, et Eesti on maailmas ajakirjandusvabaduselt neljandal kohal ja meil on selle üle põhjust uhke olla.
„Olen alati kaitsnud, kiitnud ja hinnanud vaba ajakirjandust. Ajakirjandusel on hästi oluline roll selles, kuidas demokraatia toimib ja selles, kas õigusriik on päriselt olemas või mitte. Vaba ajakirjandus valvab meie kõigi üle, aga küsimus on, kes valvab vaba ajakirjanduse üle,“ sõnas Kallas.
