OTSEBLOGI | Bahmuti on jäänud veel 500 elanikku

Vene sõdurid lasid eile õhku Ukraina linna Tšernihivi ja Venemaa Brjanskiga ühendava maantee, teatas Ukraina riigipiiriteenistus.

Riigi julgeolekuteenistuse pressiesindaja Andri Demtšenko ütles Ukrainska Pravdale, et Vene väed tegid seda tõenäoliselt Ukraina rünnaku hirmus, kuid „Ukraina ei ole agressor“.

„Nagu ma juba rõhutasin, on meie riik eranditult kaitsev ja me ei vaja Brjanskit,“ ütles ta.

Linnapea sõnul on Bahmuti alles veel 500 inimest.

Ukraina uudisteagentuuri UNIAN avaldatud Oleksii Reva arv on eriti jahmatav, arvestades, et enen sõda elas linnas 70 000 elanikku.

Nii Venemaa kui ka Ukraina on viimastel nädalatel väitnud, et linn on nende kontrolli all.

„Meie andmetel on Vene Föderatsioonis enam kui 27 000 tsiviilpantvangi. See on tohutu hulk meie kodanikke, kes on tegelikult venelaste vangistuses,“ ütles Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets Ukrinformi andmetel.

Küsimusele, kas uudisteagentuuri UNIAN ajakirjaniku Dmõtro Hiljuki vabastamisel Venemaa vangistusest on tehtud edusamme, vastati pressikonverentsil, et edusamme pole.

„Kahjuks pole ta veel Ukrainasse naasnud. Ma ei ütle, et me ta lähiajal tagasi saame,” ütles ombudsman.

Täna võõrustas Tallinnas välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov Poola riigisekretäri Arkadiusz Mularsczykut. Toimusid ka poliitilised konsultatsioonid ning külastati Tapa sõjaväebaasi.

Kantsler ja riigisekretär arutasid peaasjalikult Euroopa julgeolekuolukorda ja Venemaa agressioonisõda Ukrainas. „Eesti ja Poola on olnud sõja algusest saadik suurimad Ukraina toetajad ning kavatseme teha tihedat koostööd ka Ukraina ülesehitamisel,“ ütles Vseviov. „Juba alustatud ülesehitusprojektid peavad vastama kõikidele Euroopa Liidu nõuetele, kuna Ukraina tulevik on Euroopa Liidus.“

Nii Eesti kui ka Poola peavad oluliseks ka Venemaa õiguslikule vastutusele võtmist: “Peame seisma selle eest, et lisaks sõjakuritegudele ei jääks karistuseta ka Venemaa võimuladviku sooritatud agressioonikuritegu. Putinil ei tohi lasta peituda riigipea immuniteedi varju,“ rõhutas Vseviov.

Arutati ka kahe riigi tihedaid omavahelisi suhteid. Kantsler Vseviov sõnas, et Eestil ja Poolal on sarnane perspektiiv paljudel teemadel ning seda näitab ka meie koostöö tihendamine kaitse- ja majandusvaldkonnas.

Hersoni oblastis toimunud Venemaa mürsurünnaku tagajärjel sai vigastada kolmeaastane laps, teatas Hersoni meditsiiniteenistuse juht Oleksandr Prokudin.

Venemaa teatas, et on hävitanud Ukraina mereväe sõjalaeva, mis väidetavalt paiknes Odesa lõunasadamas.

„29. mail hävitas Vene õhujõudude ülitäpne löök laeva ankrukohale Odesa sadamas Ukraina mereväe viimase sõjalaeva Juri Olefirenko,“ teatas Vene armee oma igapäevases briifingul.

Ukraina mereväe pressiesindaja keeldus kommentaaridest.

Juri Olefirenko on keskmise suurusega dessantlaev. Esmalt „Kirovogradi“ nime kandnud laev nimetati ümber 2016. aastal Mariupoli lähedal hukkunud Ukraina merejalaväelase auks.

Kreml teatas kolmapäeval, et Vladimir Putin ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kohtuvad lähitulevikus, kuigi kohtumise toimumise aeg ja koht pole veel kokku lepitud.

Putin õnnitles oma „kallist sõpra“ Erdoğani pärast viimase võitu Türgi presidendivalimistel pühapäeval.

President Karis konverentsil CyCon: küberjulgeolek peab olema kogu ühiskonna pingutus

President Alar Karis juhtis küberkonfliktidele keskenduva rahvusvahelise konverentsi CyCon avakõnes tähelepanu Ukraina kogemusele ja vajadusele teha küberjulgeoleku tagamiseks koostööd era- ja avaliku sektori vahel ning rõhutas rahvusvahelise koostöö tähtsust küberruumis.

„Nii rahu- kui ka sõjaajal peab küberjulgeolek olema kogu ühiskonna pingutus,“ ütles Eesti president.

Karis tõi näiteks Ukraina kogemuse, kus küberrünnakud olid suunatud riigi vastupanuvõime nõrgestamiseks elutähtsa taristu vastu: elektrivõrgud, raudtee, telekomiettevõtted. „Meie õppetund on viia nende elutähtsate teenuste pakkujad tasemele, kus nad on suutelised sellistele rünnakutele vastu seisma,“ ütles Eesti riigipea. „Ainus viis nende kerksuse tagamiseks on sujuv koostöö era- ja avaliku sektori vahel.“

Eesti president rääkis, et 15 kuud pärast Venemaa agressioonisõja algust Ukraina vastu on aeg Ukraina kogemustest küberrünnakute vastu võitlemisel õppida, omavahel kogemusi jagada ja leida lahendusi, mis suurendavad vastupanuvõimet nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. „Küberkurjategijad ja vaenulike riikidega seotud häkkerirühmad, kes võivad turvaauke ära kasutada, on alati muret tekitanud, kuid praegune geopoliitiline vastasseis muudab olukorra palju hullemaks ja nõuab pidevat tähelepanu,“ ütles president Karis. Ta viitas, et 2022. aastal kasvas küberrünnete hulk Eesti vastu 300 protsenti ja märkis ka, et Eesti on kogenud poliitilistelt motiveeritud küberrünnakute laineid, näiteks pärast Narvas nõukogudeaegse tankimonumendi eemaldamist.

Eesti riigipea sõnul peavad kujunenud julgeolekuolukorras nii avalik kui ka erasektor, ning ühiskond tervikuna, küberturvalisuse nimel rohkem pingutama ja töötama rohkem kui kunagi varem inimeste teadlikkuse suurendamise nimel. Samuti rõhutas ta rahvusvahelise koostöö tähtsust küberruumis. Kuigi Eesti ja paljud teised riigid peavad riikide tegevusele küberruumis kohaldatatavaks rahvusvahelist humanitaarõigust, siis president Karise sõnul peaks Venemaa Ukraina-vastase agressiooni raames täpsustama, kuidas rahvusvahelise humanitaarõiguse reeglid rakenduvad, kui relvakonfliktis kasutatakse küberrünnet.

Eesti riigipea sõnul tuleb Venemaa agressioonisõja kontekstis rääkida lisaks vastutuse tagamisele sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja agressioonikuritegude eest ka vastutusest küberruumis ja küberrünnete eest. „Ukrainas, nagu ka teistes relvakonfliktides, ei tohi pidada küberrünnakuid relvakonflikti ajal muust sõjalisest kampaaniast eraldiseisvaks. Sama loogika peaks kehtima ka vastutuse kohta,“ ütles ta. „Kurjategijatel ja eriti sõjakurjategijatel ei tohi olla võimalust end küberruumis oma vastutusest puhtaks pesta.“

President Karis tervitas samuti Ukraina liitumise NATO Küberkaitsekoostöö keskusega ning nentis, et Ukrainast on saanud kübersõja mõistmisel liider, mistõttu teistel keskuse liikmetel on hea võimalus õppida oma Ukraina sõpradelt.

Küberkonfliktidele keskenduvat konverentsi CyCon korraldab NATO Küberkaitsekoostöö keskus (CCDCOE).

Üheksa Kiievi elanikku vahistati õhutõrje töö filmimise ja sotsiaalvõrgustikesse videote postitamise eest.

Kõik viidi politseijaoskonda ja anti hiljem üle Ukraina julgeolekuteenistuse töötajatele.

Venemaa ametnike sõnul ründasid droonid kolmapäeva öösel kahte naftatöötlemistehast, mis asuvad Venemaa suurimatest naftaeksporditerminalidest vaid 65-80 kilomeetri kaugusel, põhjustades ühes tulekahju.

Kell 2 öösel tabas droon Venemaal Krasnodari oblastis asuvat Afipski naftatöötlemistehast, põhjustades tulekahju, mis hiljem kustutati, ütles kuberner Venjamin Kondratjev.

Reuters teatab, et Afipsky rafineerimistehas asub 80 kilomeetri kaugusel Musta mere sadamast Novorossiiskist, mis on üks Venemaa tähtsamaid naftaekspordi väravaid. Novorossiisk toob koos Kaspia torujuhtme konsortsiumi (CPC) terminaliga turule umbes 1,5% maailma naftast.

Veel üks droon kukkus Ilski rafineerimistehasesse, mis asub Novorossiiskist umbes 65 kilomeetrit ida pool, teatasid Vene riiklikud uudisteagentuurid Tass ja RIA kohalikele ametnikele viidates.

Puudub kohene teave selle kohta, kes droonid saatis, kuid Venemaa on süüdistanud Ukrainat sagenenud rünnakutes riigis asuvate sihtmärkide vastu. Ukraina ei võta peaaegu kunagi avalikult vastutust rünnakute eest Venemaal.

„Venemaa valmistab ette võimsat rünnakut merelt tulevate rakettide ja droonide abil,“ teatas Lõuna operatiivväejuhatuse pressiesindaja Natalija Humenjuk.

„Vaenlane pole merel põhinevaid rakette pikka aega kasutanud ja seetõttu saab ta ette valmistada kombineeritud rünnaku, kasutades Kalibr rakette ja kamikaze-droone,“ ütles Humenjuk.

Putin pisendas Moskva droonirünnakuid, kuna tal pole midagi vastu panna

Vladimir Putin proovib droonirünnakuid Moskva vastu pisendada, sest sõjaekspertide sõnul on tal jäänud piiratud võimalused kätte maksta.

President jäi kindlaks vaikimisi narratiividele, mis süüdistab kõiges kurjas Läänt, ja tema kaitseministeerium väitis mugavalt, et Vene väed andsid samal päeval rünnakuid Ukraina luurekeskustele, teatas Sõjauuringute Instituut.

Sõjauuringute Instituudi hinnangul kujutas Putin droonirünnakuid vastusena Venemaa tegevusele. Mõttekoja sõnul õigustab see siis hilisemat tegevusetust, kuna Moskva „tegeleb kättemaksuga juba aktiivselt“.

Analüütikud arvasid ka, et on märkimisväärne, et president tunnistas, et Moskva õhutõrjesüsteemide kallal on vaja täiendavat tööd teha. Selle eesmärk oli ilmselt ennetada kriitikat Venemaa ultranatsionalistide poolt.

Venelased lasid väidetavalt õhku tee Vene-Ukraina piiril, et Ukraina sõdurid ei pääseks tankidega Brjanski oblastisse.

Venemaa Putini-vastane relvarühmitus värbab Moskva ründamiseks tuhandeid

Nagu Ühendkuningriigi kaitseministeerium varem märkis, tegeleb Venemaa endiselt Kremli-vastaste partisanide rünnakute tagajärgedega. Möödunud nädalal Belgorodis toimunud rünnaku eest vastutuse võtnud Venemaa Vabaduse Leegion teatas ajalehele Times, et värbab Moskva ründamiseks tuhandeid. Selle komandör, kutsungiga Caesar, väidab, et suur hulk taotlejaid ootas relvarühmitusega liitumist, et korraldada piiril haaranguid.

„Meil on tõsised võimed,“ ütles ta ajalehele. „Meil on miinipildujad, soomusmasinad, Stingeri juhtpuldid, kaasaskantavad tankitõrjesüsteemid ja ülitõhus droonide luureüksus.“

Relvarühmitus teatas eelmisel esmaspäeval, et on Kozinka linna „täielikult vabastanud“ ja üksused jõudsid Graivoroni rajooni keskusesse, enne kui Venemaa teatas, et suutis nad teisipäeva pärastlõunaks territooriumilt lahkuma sundida.

Moskva süüdistas „Ukraina võitlejaid“, Kiiev aga kirjeldas väidetavat sissetungi Venemaa kodanike ülestõusuna.

Venemaa on initsiatiivi kaotamas

Alates 2023. aasta mai algusest on Venemaa konfliktis üha enam initsiatiivi loovutanud ja reageerib Ukraina tegevusele, mitte ei liigu aktiivselt oma sõjaeesmärkide poole, kirjutab Briti kaitseministeerium.

2023. aasta mais korraldas Venemaa 20 ööd ühesuunalisi mehitamata õhusõidukite ja tiibrakettide rünnakuid sügaval Ukraina sees. Venemaa on saavutanud vähe edu Ukraina täiustatud õhutõrje neutraliseerimisel ja Ukraina vasturünnakute hävitamisel. Nad on ümber paigutanud julgeolekujõude, et reageerida partisanide rünnakutele Lääne-Venemaal.

Operatiivselt üritavad Vene komandörid tõenäoliselt luua reservvägesid ja paigutada need sinna, kus nad usuvad, et toimub Ukraina vasturünnak. Seda on tõenäoliselt õõnestanud pühendumatud jõud, mis saadeti täitma lünki rindel Bahmuti ümber.

Tsahkna osaleb NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel Oslos

Välisminister Margus Tsahkna osaleb täna ja homme Oslos NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel, mille eesmärk on valmistada ette NATO tippkohtumist 11.-12. juulil Vilniuses ning arutada Ukraina praktilist ja poliitilist toetamist.

Eesti ootab Vilniusest NATO tugevat toetust Ukrainale, sealhulgas konkreetset tegevuskava Ukraina NATO-liikmelisuse saavutamiseks.

Kumbki pool ei järgi ÜRO plaane vältida katastroofilist tuumaintsidenti

Ei Venemaa ega Ukraina ei ole sõnaselgelt kohustunud järgima viit põhimõtet, mille ÜRO tuumajärelevalve on kehtestanud, et vältida katastroofiohtu Euroopa suurimas elektrijaamas.

Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi pakkus eile ÜRO Julgeolekunõukogule plaani välja osana kuudepikkusest katsest kaitsta Zaporižžja elektrijaama sõjalise tegevuse eest.

Venemaa teatas, et teeb kõik endast oleneva, et kaitsta elektrijaama, mida ta on hõivanud üle aasta, kuid ei võtnud selgesõnaliselt kohustust järgida Grossi põhimõtteid. Ta ütles, et ettepanekud on „kooskõlas“ Venemaa poolt juba rakendatud meetmetega, hoolimata selle aasta alguse teadetest, et Venemaa väed olid paigaldanud reaktorihoonete peale liivakotte.

Ukraina suursaadik ÜRO juures Sergi Kõslõtsja ütles, et põhimõtteid tuleb täiendada jaama täieliku demilitariseerimise ja deokupeerimise nõudega.

Grossi viis põhimõtet nõuavad, et tehasele või tehasest ei tehtaks rünnakuid ning et sinna ei paigutataks raskerelvi. Ta kirjeldas olukorda kui äärmiselt habrast ja ohtlikku, lisades, et sõjaline tegevus piirkonnas jätkub ja võib lähitulevikus märkimisväärselt suureneda.

Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov ütles Telegrami postituses, et on saanud korralduse paigutada oma väed ümber Moskva toetatavasse Donetski Rahvavabariiki (DPR) Ida-Ukrainas.

„Sõbrad, tšetšeeni üksused on saanud uue käsu oma vägede ümberpaigutamiseks. Donetski Rahvavabariigi territooriumid muutuvad vastutusalaks,” kirjutas Kadõrov. „Vastavalt korraldusele peavad tšetšeeni üksuste võitlejad alustama aktiivset lahingutegevust ja vabastama mitmed asulad.“

Kadõrovi sõnul „valmistatakse kaitseministeeriumi ja Venemaa relvajõudude peastaabi aktiivsel toel lahinguüksusi rünnakutegevuseks“.

Kadõrov ütles, et „sarnased korraldused pealetungi alustamiseks“ said ka teised tema Ahmati pataljoni üksused, mis asuvad Zaporižžja ja Hersoni piirkondade vahelise kontaktliini lõikudel.

Ukrainlased annavad Donetski oblastis vaenlasele tuld.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ei maininud oma õhtuses videopöördumises Venemaa pealinnas hooneid kahjustanud droonirünnakut. Ta eitas varem Kiievi otsest seotust rünnakuga, ehkki Vladimir Putin nimetas rünnakut Ukraina „terrorirünnakuks“.

Ukraina president puudutas viimast rünnakutelainet oma riigile, tänades õhutõrjejõude Vene droonide järjekordse öise rünnaku tõrjumise eest ja avaldades kaastunnet rünnakutes hukkunutele.

Zelenskõi ütles, et pidas telefonikõne Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga ja kohtus Briti kaitsefirma BAE Systems esindajatega, kellel on sobiv baas tootmiseks ja remondiks Ukrainas.

Ta kohtus ka USA mõttekoja Atlandi Nõukogu delegatsiooniga ja mainis, et tsiviilisikute varjupaikade infrastruktuur suureneb.