Ukraina relvajõudude peastaabi viimatise hinnangu kohaselt on langenud juba 129 870 Vene sõdurit.
Krimmi venemeelsed võimud teatasid reedel, et nad riigistasid poolsaarel umbes 500 kinnisvaraobjekti. Mitmed neist kuulusid Ukraina tähtsatele poliitikutele ja ettevõtjatele. Krimmi parlamendi spiiker teatas sotsiaalmeedias tehtud avalduses, et käiguga võeti sihtmärgiks „Kiievi režiimi kaasosalised“. Riigistatud kinnistute hulka kuuluvad muuhulgas ka pangad ning turismi- ja sporditaristu.
Innukalt Ukraina armeed toetav eestlane Harri_EST märkis sotsiaalmeedias, et eile lisas Venemaa veebileht ta nende välisvõitlejate nimekirja, kes aitavad Ukrainat ja võitlevad Venemaa vastu. „Seal toodi välja kogu mu karjäär ja täisnimi koos mu sünnipäevaga. Palju õnne mulle,“ märkis Harri_EST Twitteris. Eestlane lisas, et teda nimetatakse portaalis „fanaatikuks, natsionalistiks ja fašistiks“. Lisaks väidetakse, et Harri on seotud „natside SSi metsavendadega“…
Yesterday I finally got to the promised land! Yesterday Russian website added me to the foreign combatants list who are fighting against Russia(made me official target). All my work history and my full name with date of birth is brought out there! Congratulations to me!
— Harri_EST🇪🇪🇺🇦 (@Harri_Est) February 3, 2023
Mullu kevadel tegi Õhtuleht Harri_EST-iga ka pikema loo. Seda loe siit:
Ukraina esitas Prigožinile kriminaalsüüdistuse
Ukraina peaprokuratuur esitas Venemaa poolel sõdiva Wagneri sõjalise eraettevõtte juhile Jevgeni Prigožinile kriminaalsüüdistuse. See avaldati Ukraina valitsuse väljaandes Urjadovõi Kurjer. Palgasõdureid juhtivat Prigožinit süüdistatakse Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja puutumatuse rikkumises ning agressioonisõja pidamises Ukraina vastu.
Kriminaalsüüdistuseks on põhjust ilmselt küllaga, kuna Wagneri grupp ja tolle juht mängivad sõjas okupantide poolel olulist rolli. Teatavasti filmiti alles käesoleva aasta alguses, kuidas Putini pikaaegne liitlane Prigožin külastas Ukraina idarinde lähistel asuvat keldrit, mis oli täidetud tema palgasõdurite surnukehadega, kellest paljud olid endised vangid.
Väidetavalt toimus öösel Hersonis asuvas Epitsentr kaubanduskeskuses suuremat sorti tulekahju. Esialgsetel andmetel tabasid okupandid hoones asuvat ilutulestikuladu.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova kritiseeris Lääne sanktsioone ja president Zelenskõi hiljutist samateemalist sõnavõttu. „Zelenskõi kurtis, et Euroopa sanktsioonide tempo on langenud ning Venemaa suudab piirangutega kiiremini kohaneda. Majanduslangusesse vajuv Lääne-Euroopa, mis on kaotanud juba ammu ellujäämisoskuse, on uppumas ning tõmbab endaga kaasa ka Ukraina,“ põrutas Zahharova sotsiaalmeedias.
ISW: Kreml soovib kujutada sõda „eksistentsiaalse ohuna“ Vene rahvale
Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas viimatises aruandes, et Kreml jätkab jõupingutusi selle nimel, et kujutada Ukrainas toimuvat sõda „eksistentsiaalse ohuna“ Vene üldsusele. Kreml loodab, et selline teguviis aitab neil säilitada siseriiklikku toetust jätkuvateks sõjalisteks operatsioonideks.
Sealjuures levitavad Venemaa ametnikud desinformatsiooni, võttes kasutusele eksitavaid ajaloolisi paralleele – näiteks viidatakse, et Venemaa seisab silmitsi „natsismi kaasaegse ilminguga“, sest Saksamaa saadab Ukrainasse Leopard 2 lahingutanke. ISW hinnangul ei anna Kremli jõupingutused tõenäoliselt soovitud tulemusi ning venelaste valmisolek osaleda täiemahulises sõjas ei kasva.
Mõttekoja väitel sooritavad Vene väed maismaarünnakuid Luhanski oblastis Kreminna lähistel ja Donetski oblastis Bahmutist kirdes ja edelas. Ukraina allikatele tuginedes võivad venelased valmistuda ka pealetungiks Luhanskis Svatove lähistel.
Bahmutis said haavata kaks Norra vabatahtlikku meedikut. Sander Sørsveen Trelvik ja Simon Johnsen üritasid evakueerida vigastatuid, kui nende lähedale kukkus venelaste lõhkekeha. Mehed viidi haiglasse ning ehkki nad said raskelt haavata, pole nende elu ohus.
Enerhodari elamurajoonis toimus autoplahvatus. Hukkus üks inimene, kelleks oli väidetavalt venemeelne kollaborant Jevgeni Kuzmin.
Valge Maja ja CIA eitavad Šveitsi ajalehes levitatud väiteid, et Biden pakkus viiendikku Ukraina territooriumist Venemaale
Šveitsi ajaleht Neue Zürcher Zeitung (NZZ) kirjutas neljapäeval, et USA luure keskagentuuri ehk CIA direktor William Burns pakkus jaanuaris Venemaa presidendile Vladimir Putinile viiendikku Ukraina territooriumist, et sõda lõpetada. Sealjuures tugines ajaleht väidetavalt tähtsatele Saksamaa poliitikutele. NZZi teatel keskendus pakkumine „umbes 20% Ukraina territooriumile“, mis on teatavasti umbes Donbassi suurus. Ajalehe väitel olid nii Kiiev kui ka Moskva ettepanekust loobunud.
Tsiteeritavad Saksa poliitikud väitsid, et Biden soovis vältida pikalevenivat sõda Ukrainas. Ja kohe, kui ettepanek oli tagasi lükatud, siis oli Valge Maja teatanud Kiievi toetamisest Abramsi tankidega, märkis NZZ. Teatavasti lubas USA 25. jaanuaril, et Ukrainasse viiakse 31 Abramsit.
Valge Maja julgeolekunõukogu kõneisik Sean Davitt märkis uudisteportaalile Newsweek, et NZZi väide on vale. Sama kinnitas ka CIA. Luureagentuuri ametnik teatas, et Burns käis möödunud kuul küll Ukrainas, ent igasugune jutt salajasest visiidist Moskvasse on „täielik vale“. Venemaa esindaja ÜROs Dmitri Poljanski kirjeldas NZZi artiklit „huvitavana“. Ta toonitas, et ei saa siiski „spekulatsioonide üle kommenteerida“.
CIA direktor: järgmised 6 kuud on Ukraina sõja osas kriitilised
CIA hinnangul on järgmised kuus kuud Ukraina sõja lõpptulemuse otsustamisel „absoluutselt otsustava tähtsusega“, ütles direktor William Burns neljapäeval.
„Ma arvan, et lahenduse võti selgub järgmise kuue kuu jooksul lahinguväljal,“ ütles Burns, rääkides Georgetowni ülikoolis. See eeldab Putinile selgeks tegemist, et ta mitte ainult ei suuda Ukrainas edasi liikuda, vaid iga kuu möödudes on tal aina suurem oht kaotada territoorium, mille ta on ebaseaduslikult hõivanud.
Burnsi sõnul veab Putin kihla, et suudab aja enda kasuks tööle panna ja usub, et Euroopa ja USA väsivad Ukraina sõjast.
Euroopa Liidu juhid kohtuvad täna Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.
Zelenskõi nõuab Euroopa Liidult rohkem sanktsioone Venemaa vastu, lisades, et uued meetmed, mida sõja aastapäevaks ette valmistatakse, ei vasta Ukraina nõudmistele.
„Täna näeme, et sanktsioonide tempo Euroopas on veidi aeglustunud,“ ütles Zelenskõ ühisel pressikonverentsil koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. „Terroririik suurendab hoopis sanktsioonidega kohanemise tempot.“
„Venemaa maksab ränka hinda, kuna meie sanktsioonid õõnestavad tema majandust, paisates selle põlvkonna võrra tagasi,“ ütles Von der Leyen neljapäeval. „24. veebruariks, täpselt aasta pärast invasiooni algust, on meie eesmärk kehtestada 10. sanktsioonide pakett.“
Eilse päeva blogi loe SIIT:
