OTSEBLOGI | Krimmis Kertši silla piirkonnas kärgatas plahvatus ja lõõmab tulekahju. Moskva suurendab sõjalisi kulutusi eelmise aastaga võrreldes ligi 70%

Liikvel on teated võimalikust raketilöögist okupeeritud Krimmi Kertši piirkonnas. Juhtum leidis aset Venemaa ebaseadusliku Krimmi silla piirkonnas.

Hill: Vabariiklased eemaldavad USA kaitsekulude arvelt Ukraina rahastamise.

USA Kongressi esindajatekoja vabariiklased hääletasid 300 miljoni dollari suuruse Ukraina abi eemaldamise poolt oma kaitsekulude arvelt, püüdes kindlustada liikmete hääli, vahendas The Hill 28. septembril.

Kodureeglite komitee kogunes 27. septembri öösel, et eemaldada kaitsekulutuste paketist Ukraina julgeolekuabi algatuse rahalised vahendid ja jätta selle asemel seisma eraldi seaduseelnõuna, teatas väljaanne.

Ajutiselt okupeeritud Krimmis Kertši ümbruses on kärgatas plahvatus ja puhkes tulekahju.

See asub ebaseaduslikult ehitatud silla läänepoolse otsa lähedal, mis ühendab Venemaa Föderatsiooni selle Ukraina osaga, kuhu Vene terroririik 2014. aastal tungis.

Valgevene teatas 28. septembril, et Poola helikopter rikkus tema õhuruumi, kuid Varssavi sõnul pole ükski selle helikopter kahe riigi vahelist piiri ületanud.

Saksamaa valitsus on andnud relvatootjale Rheinmetallile loa asutada Ukrainaga ühisettevõte, teatas Spiegel.

Ettevõte hakkab tootma ja teenindama sõjatehnikat otse Ukraina territooriumil.

Rahandusministeerium tegi ettepaneku eraldada riigikaitsele kuni 10,77 triljonit rubla (111,04 miljardit dollarit), mis on ligi 70% rohkem kui eelmisel aastal.

„On ilmne, et selline suurendamine on hädavajalik, sest elame hübriidsõja olukorras, jätkame sõjalist erioperatsiooni. See nõuab suuri kulutusi,“ kommenteeris Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Lisaks NATO peasekretär Jens Stoltenbergile külastas Kiievit ka Prantsusmaa kaitseminister Sebastien Lecornu, kes arutas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga peetud kõnelustel ühise relvatootmise võimalust.

„Arutasin teie ministritega väga konkreetselt, kuidas Prantsuse tööstus saab teid aidata. Loomulikult jätkame seda tööd,“ ütles Lecornu Zelenskõile.

Lecornu ja Zelenskõi arutasid Ukraina õhutõrje tugevdamist talve eel. Kiiev kardab, et Venemaa korraldab sel talvel õhurünnakute laine kriitilisele energiataristule, vahendab Reuters.

Ukraina president ütles, et on Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile sõjalise abi eest tänulik. Ta tõstis eriti esile õhutõrjeraketisüsteemide, Caesari iseliikuvate suurtükiväeüksuste ja tiibrakettide Scalp tarnimist.

Moldova siseministeerium teatas raketijäätmete avastamisest Moldova kaguosas Anenii Noi linna lähedal asuvast järvest, vahendab European Pravda.

Praegu on inimestel sellesse piirkonda keelatud siseneda ning politsei valvab ümbruskonda. Kohapeal töötavad riigipolitsei, päästeteenistuse ja piirivalve töötajad.

Kohapeal on ka pommi kahjutuks tegemise eksperdid. Kohapeal viibib ka siseminister Adrian Efros.

Vene väed ründasid Donetski oblastis Krasnohorivkat ja Kostjantõnivkat, tappes kaks ja haavates kuut inimest.

Kannatada said ärihoone, mitmekorruselised elamud, eramajapidamised ja õppeasutuse hooned.

Arvatakse, et Hiina importijad on viimase kahe nädala jooksul ostnud Ukrainast suuri loomasöödamaisi, teatasid täna Aasia ja Euroopa kauplejad.

Reutersi andmetel ulatub ostude maht mitmesaja tuhande tonnini.

Ka Ukraina valitsuse allikas kinnitas maisi müüki Hiinale. Peking on Venemaa peamine liitlane, eriti pärast Moskva täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

„Hiina importijad on ostnud umbes 10–12 Panamaxi lasti Ukraina maisi novembri/detsembri saadetiste jaoks,“ ütles Singapuris asuv rahvusvahelise teraviljakaubandusettevõtte kaupleja, viidates laeva suurusele, mille kandevõime on tavaliselt üle 60 000 tonni teravilja.

„Maisi jaoks on praegu kõige odavam päritolu Ukraina,“ lisas kaupleja.

See uudis võib tekitada muret Vladimir Putini ja tema režiimi pooldajate seas, arvestades tõsiasja, et Hiinat on varem peetud Moskva kõige olulisemaks liitlaseks.

„Ukraina jääb tuumaenergiasektoris usaldusväärseks partneriks ja me teeme kõik endast oleneva, et tugevdada IAEA olulist rolli ning tugevdada ülemaailmset tuumaohutust ja -julgeolekut. Peame kõik koos töötama, kõik maailmas, kes väärtustame julgeolekut, et lõpetada igasugune tuumaväljapressimine, mida Venemaa püüab normaliseerida. Tuumaohutus ja -julgeolek peab olema tagatud.“

Kagu-Eestis võistlevad droonide tuvastamises Euroopa tippettevõtted

Kagu-Eestis Ridalas toimuvale lõppvõistlusele kutsus Frontex kolm Euroopa ettevõtet, mis võistlevad seal 6. oktoobrini, mille järel autasustatakse neid kokku 600 000 euroga.

Lõppvõistlus kestab 18. septembrist kuni 6. oktoobrini ning seal osalevad Euroopa Liidu riikide ettevõtted, mis arendavad droonide ja teiste madalal kõrgusel lendavate objektide tuvastamiseks mõeldud tehnoloogiaid. Võistlust korraldab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) koostöös Sisekaitseakadeemiaga ning Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA).

Võistluse eesmärk on innustada Euroopa Liidu riikide ettevõtteid välja töötama lahendusi, mis aitavad tuvastada EL-i piire ületavaid madalalt lendavaid objekte. Kagu-Eestis peavad ettevõtted oma tehnikat esitlema ning katsetama mitme nädala vältel reaalsusega sarnanevates tingimustes.

„Frontex valis selle esmakordse võistluse korraldamise kohaks just Eesti, kuna meil on olnud väga hea koostöö PPA-ga ning Sisekaitseakadeemiaga. Samuti on Eesti varem edukalt korraldanud sarnaste tehnoloogiatega seotud üritusi ning mõistab hästi valdkonna õigusraamistikku,“ rääkis Frontexi uurimis- ja innovatsioonisektori juht Zdravko Kolev.

„Lisaks pakkus Eesti võistluse jaoks täiusliku asukoha, mis vastab igati meie vajadustele. Eesti asutuste abi on olnud võtmetähtsusega lõppvõistluse edukal läbiviimisel ja on väga oluline meie välispiiride turvalisemaks muutmisel,“ sõnas Kolev.

PPA piirivalveosakonna juhi Veiko Kommusaare sõnul areneb droonide tuvastamise ja tõrjumise tehnoloogia väga kiiresti ja on kaasaegse piiri valvamises aina olulisem tegur. „Me soovime, et Eesti välispiiril oleksid tulevikus parimad seadmed, et tõkestada võõraid lennuvahendeid. See, et saame Frontexi korraldatud võistlust Kagu-Eestis võõrustada, on suur au ja võimalus lähedalt näha neid seadmeid, mida suure tõenäosusega kasutame ka ise tulevikus Euroopa Liidu välispiiri valvamisel,“ ütles Kommusaar.

Sisekaitseakadeemia rektori Kuno Tammearu sõnul on akadeemial mitu põhjust korraldada nii kõrgetasemelist võistlust. „Ühest küljest soovime anda oma panuse meie riigi ja terve Euroopa Liidu turvalisemaks muutmisele. Teisest küljest aga peame me pidevalt ise arenema ja juurde õppima selleks, et hästi õpetada ja teha tõhusat teadus- ja arendustööd siseturvalisuse valdkonnas. Siit võistluselt saadavad teadmised, kogemused ja kontaktid on meie spetsialistide jaoks hindamatu väärtusega,“ rääkis Tammearu.

Lõppvõistlusele pääsenud kolm ettevõtet valis Frontex välja konkursile ettepanekuid esitanud 21 ettevõtte seast. Võistluse võitjat autasustab Frontex 250 000 euroga, teist kohta 200 000 ja kolmandat 150 000 euroga.

PBS veetis nädala kõige kriitilisemal rindelõigul Zaporižžjas, Orihhivist lõunas. Seal üritavad Ukraina sõdurid tungida Venemaa poolt okupeeritud territooriumile teel Krimmi. Vaata saatelõiku rindel toimuvast:

Ukraina poolsõjaline rühmitus tungis väidetavalt Venemaale

Ukraina liitlaste poolsõjaväeline rühmitus on väidetavalt ületanud piiri Venemaa Belgorodi oblastisse ja praegu käivad seal lahingud.

Väidetavalt koosneb leegion „Venemaa Vabadus“ etnilistest venelastest, kes on vastu Vladimir Putini režiimile ja selle invasioonile Ukrainasse.

Ukraina parlamendisaadiku Juri Mõsjagini Telegrami kontol öeldakse: „Leegion „Venemaa Vabadus“ viib hetkel läbi rünnakuoperatsioone Vene Föderatsiooni Belgorodi oblasti territooriumil. Vigastatud ega hukkunuid pole, töö kulgeb plaanipäraselt.“

Eraldi postituses Telegrami kanalil, mida väidetavalt juhib leegion, teatati: „Jätkame oma maja puhastamist Putini saastast. Käimas on lahing, kõik üksikasjad tulevad hiljem. Venemaa eest! Vabaduse eest!“

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga kõneldes, et iga meeter, mille Ukraina väed tagasi võidavad, on meeter, mille Venemaa kaotab. „Ja siin on terav kontrast: ukrainlased võitlevad oma perede, tuleviku ja vabaduse eest. Moskva võitleb imperialistlike pettekujutluste eest," sõnas Stoltenberg.

Zelenskõi rõhutas Ukraina vajadust suurema õhukaitse järele Venemaa rünnakute vastu, öeldes, et Moskva kasutas ainuüksi täna öösel Ukrainale suunatud rünnakutes rohkem kui 40 drooni Shahed. „Nii on see peaaegu igal õhtul. Nii intensiivsete rünnakute tingimustes ukrainlaste, meie linnade, sadamate vastu – mis on ülemaailmse toidujulgeoleku jaoks olulised – vajame vastavat survet Venemaale ja vastavat õhukilbi suurendamist,“ rõhutas Zelenskõi.

Lõuna operatiivterritoriaalse ühenduse Mõhhailo Hruševskõi nimelise 11. brigaadi õhuluurajad tegid vaenlase tankitõrjekahuri Rapira veidi katki.

Kreml avaldas täna video, mis väidetavalt näitab Vladimir Putini kohtumist Tšetšeenia liidri Ramzan Kadõroviga. Pole selge, millal kohtumine aset leidis.

Viimastel nädalatel on levinud kuulujutud, mis viitavad Kadõrovil tõsistele terviseprobleemidele. Ajakirja Echo of Moscow endine peatoimetaja Aleksei Venediktov väitis, et Kadõrov viibib Kliinilises Keskhaiglas raske neerupuudulikkusega, mis nõuab sagedast hemodialüüsi.

Kadõrov postitas 17. septembril video, mis näitas teda Tšetšeenia pealinnas Groznõis õues jalutamas, kus ta ütles, et inimesed ei peaks uskuma kuulujutte tema tervise kohta.

Stoltenberg on üllatusvisiidil Kiievis

NATO on sõlminud raamlepingud 2,4 miljardi euro väärtuses Ukraina jaoks olulise laskemoona kohta, sealhulgas 1 miljard eurot kindlate tellimuste kohta, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg üllatusivisiidil Kiievisse.

Ta ütles, et sellised lepingud võimaldavad NATO liikmetel oma ammendatud varusid täiendada, jätkates samal ajal Ukrainale laskemoona tarnimist, mis on sõja võtmetegur.

Stoltenberg mõistis hukka ka Venemaa löögid Ukraina ja NATO liikme Rumeenia piiri lähedal. Ta ütles, et puuduvad tõendid selle kohta, et sellised rünnakud olid tahtlik rünnak Rumeenia vastu, kuid ta nimetas neid mõtlematuteks ja destabiliseerivateks.

Stoltenberg lisas, et Ukraina väed on Venemaa vägede vastu suunatud vastupealetungis järk-järgult edenemas. Ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga rääkis Stoltenberg ka, et Vene väed võitlevad Moskva imperiaalsete pettekujutelmade eest.

Venemaa plaanib tuleval aastal kaitsekulutusi tõsta 70 protsenti

Venemaa kavatseb 2024. aastal tõsta kaitsekulutusi peaaegu 70 protsenti, näitas neljapäeval avaldatud rahandusministeeriumi dokument, vahendab AFP. Alates konflikti algusest eelmisel aastal on Venemaa vaatamata püsivalt kõrgele inflatsioonile ja rubla nõrgenemisele hoogustanud relvatootmist ja pumbanud oma sõjamasinasse tohutult raha.

Dokumendis öeldakse, et kaitsekulutused hüppavad aastaga üle 68 protsendi ehk peaaegu 10,8 triljoni rublani, mis moodustab ligikaudu kuus protsenti SKTst.

Kaitsekulutused on 2024. aastal kokku umbes kolm korda suuremad kui kulutused haridusele, keskkonnakaitsele ja tervishoiule kokku, näitasid AFP arvutused.

Rahandusministeerium ütles dokumendis: „Majanduspoliitika fookus on nihkumas kriisivastaselt tegevuskavalt riiklike arengueesmärkide edendamisele.“

Seal öeldakse, et see hõlmab „riigi kaitsevõime tugevdamist“ ja nelja Ukraina piirkonna „integreerimist“, mille Moskva eelmisel aastal okupeeris.

Venemaa keskpank on hoiatanud, et 2023. aasta teisel poolel peaks majanduskasv aeglustuma ning inflatsioon ületab panga 4% eesmärgi. Vladimir Putin ja teised ametnikud on Ukraina pealetungi majanduslikke mõjusid pisendanud, väites, et Venemaa on Lääne sanktsioonide tormi suures osas üle elanud.

Ukraina üksused on väidetavalt murdnud Venemaa kaitseliini piki Andrijivkast lõunas asuvat raudteed ja ähvardavad Zelenopilljat. Eeldatavasti on eesmärgiks Kurdjumivka raudteest läänes ära lõigata. See oleks Kurdjumivkas viibivatele venelastele väga halvaks uudiseks, kui ukrainlased suudavad nende toiteliinid ära lõigata.