Venemaa näeb peamise julgeolekuohuna USAd
Vladimir Putin allkirjastas reedel dekreedi Venemaa välispoliitika kontseptsiooni uue versiooni kohta, mis loetleb USA peamise julgeolekuohuna Venemaale ja „inimkonna õiglase arengu“.
„Moskva peab Washingtoni kurssi peamiseks riskiallikaks enda ja rahvusvahelise julgeoleku, rahu ja inimkonna kui terviku õiglase arengu jaoks,“ seisis dokumendis.
„Uus välispoliitika kontseptsioon näeb ette sümmeetriliste ja asümmeetriliste meetmete võimaluse vastuseks ebasõbralikele tegevustele Venemaa Föderatsiooni vastu,“ ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov pärast Putinile uuendatud doktriini tutvustamist.
42-leheküljelises dokumendis on välja toodud Moskva välispoliitika peamised eesmärgid, mille hulgas on sõjalise koostöö tugevdamine liitlastega ja USA domineerimise kaotamine maailma asjades.
Dokumendis ei mainitud Ukrainat otseselt isegi siis, kui Venemaa jätkab oma täiemahulist sissetungi riiki, kuid öeldi, et „Moskva kiirendab oma riigipiiri rahvusvahelise õiguse raamistikus registreerimisprotsessi ja kontrollib oma territooriumide jurisdiktsiooni.“
„Lähivälismaa peamine eesmärk on muuta piirkond rahu, heanaaberlikkuse ja heaolu tsooniks,“ jätkati selles.
Dokumendi kohaselt näeb Moskva ka „suurriike hõlmavate konfliktide süvenemise ohte, samuti nende eskaleerumist kohalikuks või globaalseks sõjaks. Tugevustegur määrab üha enam riikidevahelisi suhteid“.
Venemaa keskendub ka sidemete süvendamisele India ja Hiinaga ning koostöö suurendamisele Ladina-Ameerika riikidega.
Välisminister Reinsalu: Soome NATO liikmeks saamine on Eestile ajalooline hetk
Välisminister Urmas Reinsalu kõneles täna telefonis Soome välisministri Pekka Haavisto ja Rootsi välisministri Tobias Billströmiga, et arutada Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise järgmisi samme. Samuti kõnelesid ministrid Poolas Łódźis toimuvast Kesk- ja Ida-Euroopa (B9) välisministrite kohtumisest ning uuel nädalal toimuvast NATO välisministrite kohtumisest Brüsselis.
„Türgi Rahvusassamblee tänane otsus kiita heaks Soome liitumisleping NATO-ga on otsustav samm nii Soome kui kogu NATO jaoks. Eestile on oluline Rootsi kiire edasiliikumine liitumisprotsessis NATO-ga, kuna meie mõlema põhjanaabri ühinemine suurendab veelgi Euro-Atlandi piirkonna julgeolekut,“ sõnas Reinsalu.
„Eesti on võidelnud Soome iseseisvuse ja Soome Eesti vabaduse eest,“ sõnas Reinsalu. „Minevik ei ole meile andnud võimalust riikidena üksteist õlg õla kõrval võitluses toetada, aga nüüd on see hetk saabumas ja seetõttu on tänane päev meie jaoks eriti südamelähedane.“
Tänasest B9 ministrite kohtumisest ja eesolevast NATO välisministrite kohtumisest kõneldes rõhutas Reinsalu, et NATO peab jätkama avatud uste poliitikat ning Euroopa julgeolekus ei tohi olla halli tsooni. Ta rõhutas, et Ukrainale tuleb NATO tippkohtumisel Vilniuses anda selge tegevuskava alliansiga ühinemiseks.
Moldova president ning Horvaatia, Slovakkia ja Sloveenia peaministrid osalesid koos president Volodõmyr Zelenskõiga Butšas toimunud tseremoonial, millega tähistati riigi tagasivallutamise aastapäeva pärast 33 päeva kestnud Vene vägede okupatsiooni.
A Ukrainian serviceman shakes hands with Ukraine's President Volodymyr Zelensky (L) as he receives an award, during a ceremony marking the first anniversary of the retreat of Russian troops from the Ukrainian town of Bucha, in Bucha, near Kyiv, on March 31, 2023. (Photo by Sergei SUPINSKY / AFP)Foto : SERGEI SUPINSKY
Soome võetakse ametlikult NATO liikmeks „mõne päeva jooksul“ pärast seda, kui Türgi on ratifitseerinud Balti riigi ühinemise lääne kaitseliiduga, teatas NATO peasekretär.
„Kõik 30 NATO liitlast on ühinemisprotokolli ratifitseerinud,“ ütles Jens Stoltenberg reedel. „Soome liitub ametlikult meie alliansiga lähipäevil.“
See samm lõpetab Soome aastakümneid kestnud neutraliteedi NATO suhtes ja on ajendatud murest Venemaa sissetungi pärast Ukrainasse.
Soome valitsus ütles Türgi hääletusjärgses avalduses, et alliansiga liitumine tugevdab riigi julgeolekut ning parandab stabiilsust ja julgeolekut piirkonnas.
Soome peaminister Sanna Marin säutsus Twitteris: „Liitlastena anname ja saame turvalisust. Me kaitseme üksteist. Soome seisab Rootsi kõrval praegu ja tulevikus ning toetab selle taotlust.“
Karis kõnes Ungari riigipeaga: meie ühine eesmärk on NATOt tugevdada ja viia lõpule Rootsi liitumisprotsess
President Alar Karis rääkis telefonivestluses Ungari riigipea Katalin Novákiga NATO Vilniuse tippkohtumise eesmärkidest ja Rootsi NATOga liitumise vajalikkusest kogu transatlantilise piirkonna julgeoleku kindlustamiseks.
Eesti riigipea avaldas lootust, et Rootsi NATOga liitumise teel seisvad takistused saab kiiresti ületada, sest ühinemise ratifitseerimisprotsessi kiire lõpule viimine on kõigi huvides. „Meie ühine eesmärk on NATOt tugevdada ja viia lõpule Rootsi liitumisprotsess,“ ütles president Karis. „Loodan, et lisaks Soome lipule saab NATO peakorteri ees peatselt heisata ka Rootsi lipu.“
President Karis ütles, et Rootsi ja Soome ühinemine NATOga on ajaloolise tähtsusega nii Läänemere piirkonna kui ka kogu alliansi julgeoleku seisukohalt. „Loodan, et ka Rootsi taotlus ühineda NATOga ratifitseeritakse Ungari ja Türgi parlamentides võimalikult ruttu, sest Euroopa julgeolekutervikuks on Rootsit NATOsse vaja,“ lasus president Karis.
Foto : Vabariigi Presidendi Kantselei
USA presidendi administratsioon reageeris raevukalt uudisele, et Wall Street Journalis töötav Evan Gershkovich võeti kolmapäeval Venemaal vahi alla.
„Laske ta vabaks,“ käskis Joe Biden.
Asked about @WSJ reporter Evan Gershkovich, an accredited American reporter, who was arrested in Russia on espionage charges, President Biden said, "Let him go" and added there is a process. pic.twitter.com/rdT4376D4Y
— Kelly O'Donnell (@KellyO) March 31, 2023
Ajakirjanikku süüdistatakse spionaažis, millega kaasneb Venemaal kuni 20aastane vanglakaristus. Venemaa eksperdid ütlevad aga, et vahistamine sarnaneb pantvangivõtmisega, kusjuures Moskva kavatseb kasutada Gershkovichi ära USAga peetavatel läbirääkimistel.
Biden ütles ka, et ei plaani vastusammuna Vene ajakirjanikke USAst välja saata.
President Karis: sõjakuritegude ohvritel on nimed ja nii ka kurjategijatel
Vabariigi President Alar Karis ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kokku kutsutud Butša tippkohtumisel, mis käsitleb Venemaa vastutust kuritegude eest Ukrainas, et nii nagu sõjakuritegude ohvritel on nimed, nii on nimed ka kurjategijatel, kes tuleb vastutusele võtta. „Me ei saa tapetuid tagasi tuua, kuid oleme kohustatud seadma jalule õigluse ja andma lootust paljudele kannatuste ohvritele,“ ütles president Karis.
President Karis ütles oma sõnavõtus, et kui aasta tagasi ilmusid vabastatud Butšast esimesed pildid, oli maailm šokis. „Meid jahmatasid teated massihaudadest ja tänavalt leitud inimeste surnukehadest, mõnel oli käed selja taha seotud. See oli alles algus, kahjuks tuleb pidevalt uudiseid laastamistööst ja mõrvadest Mariupolist, Izjumist, Irpinist, Harkivist, Hersonist...,“ kõneles president Karis. „Sõjakurjategijate tekitatud haavad jäävad ja ei parane enne, kui õiglus võidab. Me ei unusta kunagi seda kohutavat julmust.“
President Karise sõnul annavad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu määrused Putini ja Lvova-Belova vahistamiseks lootust õiglusele. „Määrus on märk karistamatuse vastu. See osutab Vene vägede ja nende volitatud isikute toime pandud sõjakuritegude tohutule ulatusele, mille eest kannab lõplikku vastutust Putin. Vahistamismäärus on alles Venemaa juhtide vastutusele võtmise protsessi algus nende metsikuste ja agressioonikuritegude eest,“ ütles president Karis.
Eesti riigipea ütles oma sõnavõtus, et Venemaa on räigelt rikkunud rahvusvahelise korra aluspõhimõtteid, millesse me usume – ÜRO põhikirja, rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigusi ning eirab jätkuvalt Peaassamblee üleskutseid agressiooni peatada.
President Karis juhtis tähelepanu, et Venemaa vägivald Ukrainas ulatub palju kaugemale laste küüditamisest ja Butšas toime pandud kuritegudest. „Teise maailmasõja ajal Nõukogude Liidu toime pandud metsikused jäid karistamata,“ ütles Eesti riigipea. „Ainult karistamatuse kaotamine aitab selliste kuritegude kordumist ära hoida.“
Eesti riigipea juhtis tähelepanu, et Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul pole pädevust Ukraina agressioonikuritegude üle kohut mõista, seetõttu toetab Eesti Ukrainat nende püüdlustes ja keskendub rahvusvahelise eritribunali loomisele Ukrainas Venemaa poolt toime pandud agressioonikuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks. „Meie kohus on leida lahendus, mis ei lase Venemaa juhtkonnal peituda isikliku puutumatuse taha. Rahvusvahelise eritribunali loomine laialdase piirkonnaülese ÜRO osalusega annaks sellele vajaliku legitiimsuse,“ kõneles president Karis. „Me teame oma ajaloost, mis on agressioon, ja mõistame, miks peame jääma ühtseks, et tagada vastutus agressioonikuriteo eest.
Eesti ühines hübriidistungina toimunud tippkohtumise lõpus vastu võetud deklaratsiooniga, millega mõistetakse hukka Ukraina territooriumil toime pandud kõige raskemad rahvusvahelised kuriteod ja mis rõhutab vajadust tagada Ukraina territooriumil toime pandud kuritegude laiaulatuslik, õiglane ja sõltumatu uurimine.
