ÜRO: sõjavange on hukanud nii Vene kui ka Ukraina pool
ÜRO inimõiguste vaatlejad on täna avaldatud aruandes dokumenteerinud kümneid sõjavangide tapmisi, mille on toime pannud nii Venemaa kui ka Ukraina väed, samuti piinamisi, nende kasutamist inimkilpidena ja muid sõjavangide vastu suunatud kuritarvitusi pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse, vahendab the Guardian.
ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) aruanne põhines intervjuudel umbes 400 sõjavangiga, kellest pooled olid vabastatud ukrainlased ja ülejäänud pooled Ukrainas vangistuses hoitud venelased. Meeskond teatas, et neil puudub juurdepääs Venemaal või Venemaa poolt okupeeritud Ukraina osades peetavatele sõjavangidele.
Missioon teatas, et dokumenteeris 13-kuulise sõja jooksul umbes 40 hukkamist ja et leiud põhinesid kinnitatud juhtumitel ja tegelik arv oli tõenäoliselt suurem.
ÜRO seiremissiooni juht Matilda Bogner kirjeldas Kiievis toimunud pressikonverentsil kuritarvitamisi, mille mõlemad pooled on väidetavalt toime pannud. Ta märkis siiski, et just Venemaa sissetung oli tsiviilisikute ja sõjavangide vastu suunatud vägivalla põhjuseks.
Aruandes leiti, et kuigi sõjavangide kuritarvitamine leidis aset mõlemal poolel, koheldi vene sõjavange üldiselt paremini ja et ukrainlaste kuritarvitamine oli palju levinum – rohkem kui 9 intervjueeritavat kümnest teatas väärkohtlemisest – kui vene kinnipeetutest tunnistasid väärkohtlemist umbes pooled vangid.
Agentuur ütles, et juhtumid „võivad kujutada endast sõjakuritegusid“, kuid järeldusi „mõjutasid olulisel määral kinnipidamisasutustele ja vangidele juurdepääsu tase ja laad“. Raportis oli kirjas: „Hukkamised ja rünnakud sõjavangide vastu on rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud ja kui need on tahtlikud, kujutavad need endast sõjakuritegusid.“
Reuters teatab, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron sõidavad aprilli alguses Hiinasse.
Visiit toimub vahetult pärast seda, kui Hiina president Xi Jinping külastas Moskvat.
Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) teatel elab Ida-Ukrainas ümberpiiratud Bahmuti linnas ja selle ümbruses väga rasketes tingimustes umbes 10 000 tsiviilisikut, kellest paljud on vanurid ja puuetega.
Rohkem kui 90 protsenti Bahmuti elanikest on põgenenud ja suur osa linnast on hävitatud. Siiski arvatakse, et linna endasse jääb mitu tuhat tsiviilisikut, ütles ICRC Umar Khan videobriifingul.
„Sinna kinni jäänud tsiviilisikud elavad nad väga rasketes tingimustes ja veedavad peaaegu terved päevad varjendites intensiivse pommirahe all. Need inimesed on surutud oma eksistentsi, ellujäämise ja vastupidavuse piirideni,“ sõnas Khan.
Ta ütles, et ta oli šokeeritud hävingu ulatusest, mille tunnistajaks ta oli. „Majad purustatakse sõjaväe tulejõuga, katused rebitakse maha, kortermajad on täis auke ... Pidev plahvatavate mürskude, pommide oht... Ja mõned inimesed, kes elavad endiselt varjendites, üritavad keset neid intensiivseid vaenutegevusi ellu jääda.“
Ligi 600 ajateenijat lõpetasid sõduri baaskursuse ning vandusid Eestile truudust
Käesoleval nädalal lõpetas jaanuaris erinevates kaitseväe väeosades üle Eesti teenistust alustanud ligi 600 ajateenijat sõduri baaskursuse ning andsid pidulikul rivistusel sõdurivande.
1. jalaväebrigaadi Tapa sõjaväelinnakus vandus Eestile truudust üle 170 sõduri, kes läbisid sõduri baaskursuse staabi- ja sidekompaniis, Scoutspataljonis ning diviisi suurtükiväepataljonis.
„Täna võtate omale kohustuse, millest taganeda enam ei ole võimalik. Tänasest peale olete 1. jalaväebrigaadi meeskonna liikmed ja meie, kes me oleme selle vande varem andnud, oleme teie relvavennad. Selle vande, mida te annate vaadates oma relvavendadele silma, tunnistajateks on teie lähedased, keda te lubate täna kaitsta. See on väga oluline kohustus ja suurim au sõdurile. Ma soovin teile motivatsiooni ja pühendumust,“ ütles täna Tapa linnakus toimunud truudusetõotuse tseremoonial 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Andrus Merilo.
Kui eelnevatel aastatel koolitas 1. jalaväebrigaad talvise kutse sõdureid instruktoriteks ja autojuhtideks, siis tänavu mehitavad jaanuaris teenistusse asunud ajateenijad brigaadi ja diviisi lahingvalmiduse seisukohast olulisi positsioone.
„Uute relvasüsteemidele üleminek on käimas väga tõhusas tempos ning meie ülesandeks on kiirendatud korras toota täiendavat isikkoosseisu, et vajadusel kõik K9d välja sõidaksid ja kaudtuleüksuste lahinguvalmidus oleks alaliselt olemas. Parimatest parimad pataljoni baaskursuse lõpetajad saavad võimaluse Kõudega opereerida,“ ütles diviisi suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Allan Raidma.
Tuleval nädalal algab Tapa linnakus teenistust jätkavatel sõduritel erialaõpe, autojuhtide- ja nooremallohvitseride baaskursus.
2. jalaväebrigaadis andis pea 60 ja logistikapataljonis ligi 40 sõdurit oma väeosades sõdurivande. Lisaks vandusid Ämari linnakus toimunud rivistusel Eestile truudust üle 60 küberväejuhatuse ja diviisi staabi- ja sidepataljoni ajateenija.
„Selle aasta talvine sõduri baaskursus algas rahulikult, kuid nõudlikkuse ja väljaõppe intensiivsuse kasvuga oli see siiani kokkuvõttes kõige karmim, mida olen kolme aasta jooksul rühmaülemana läbi viinud ja kogenud,“ ütles diviisi staabi- ja sidepataljoni sõduri baaskursuse üks korraldajatest nooremleitnant Julius Air Kull. „Eesmärk oli anda kübersõdurite, kes hilisemas teenistuses harva metsa satuvad, SBK-le tavatult tummine jalaväekogemus. Seda sai ka võitlejatele pidevalt selgitatud ning enamik neist mõistis, kuidas see neile kasulik on. Nüüdseks olen ka tagasisidet saanud ja kursuse võib lugeda õnnestunuks.“
Samuti vandusid Tallinnas Miinisadamas Eestile truudust üle 110 mereväe ja Paldiskis pea 140 sõjaväepolitsei Vahipataljoni ajateenijat.
Sõdurivandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist. Truudusetõotuse annavad ajateenijad pärast sõduri baaskursuse lõpetamist. Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värsketele kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused.
Sõduri baaskursus lõppeb eksamiga. Õppurisõdurite teadmisi ja oskusi kontrollitakse nii teoreetiliste testidega kui ka praktiliste harjutuste käigus, kus on vaja lahendada erinevaid ülesandeid nagu tulepositsiooni valik, maskeerimine, vahemaade mõõtmine, esmaabi andmine ja miinide paigaldamine. Samuti kontrollitakse sõdurite vastupidavust rännakuga, mille kogupikkus on erinevates väeosades kuni 50 kilomeetrit.
Jaanuari lõpus teenistust alustanud sõdurite ametikoht väeosas eeldab 11-kuulist väljaõpet ning nendest saavad tulevased ülemad, erialaspetsialistid ja autojuhid. Oma juhioskused pannakse proovile juba suvel, kui nendest saavad juulis teenistust alustavate noorte ülemad. Ajateenistuses saadud teadmised on ettevalmistus teenistuseks reservis ja reservteenistuse lahutamatu osa.
Vahipataljoni lõpurivistus.
Foto : Kaitseväe peastaap