„Noh, Aleksei, sa oled nüüd päris hädas, sa oled kindlasti palju kuritegusid toime pannud, – ütlesin endale, vaadates oma süüdistusakti tohutuid köiteid. Peaprokuratuur on mulle ametlikult andnud 3828 lehekülge, mis kirjeldavad kõiki kuritegusid, mille olen vangistuses toime pannud. Kohtuprotsess nende üle algab 31. mail,“ säutsus Kremli kriitik Aleksei Navalnõi.
„Kuigi nende köidete suurus ja hulk näitab selgelt, et olen kaval ja visa kurjategija, ei saa ma aru, milles mind täpselt süüdistatakse,“ jätkas ta. „Mõistke Navalnõi süüdi, teile on välja antud raamat, istuge maha ja lugege seda. Saate teada, milles teda kohtuotsuse tegemisel süüdistatakse.“
President Karis kohtumisel kantsler Scholziga: jätkame Ukraina toetamist kuniks vaja
President Alar Karis rõhutas Kadriorus kohtumisel Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholziga kaitsekoostööst kõneldes Saksamaa kindlameelsuse tähtsust kogu Euroopa julgeolekusse panustamisel ning Ukraina toetamisel.
Karis meenutas, et Saksamaa on Euroopa Liidu maadest suurim julgeolekusse panustaja. „Liidukantsleri sõnastatud julgeoleku- ja kaitsepoliitiline pööre – Zeitenwende – kajastab Saksamaa kasvavat panust julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, samuti NATO idaserva kaitsel. Julgeolek on jagamatu ja oluline NATO piiridel igas ilmakaares. Saksamaa roll Euroopa julgeoleku tagamisel ja Ukraina toetamisel on väga oluline,“ märkis Karis. „See tähendab, et me vajame tugevat Saksamaad, tugevat Prantsusmaad, Ühendkuningriike, Hollandit, Soomet, Eestit – kõikide Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide pühendumist meie ühise julgeoleku hoidmisse ja suurendamisse.“
President Karis ja liidukantsler Scholz kõnelesid ettevalmistustest juulis toimuvaks NATO tippkohtumiseks ning sammudest Euroopa julgeoleku kindlustamisel. „Vaikimine ei saa olla vastus Ukraina taotlusele liituda NATOga. Ukrainat ei tohi jätta halli tsooni, tulevikus näeme Ukrainat alliansi liikmena,“ sõnas president. „Just hallid tsoonid Euroopas muutsid võimalikuks Venemaa sõjalise agressiooni Ukraina vastu.“
Rääkides Venemaa kui agressori ja sõjasüüdlase vastutusele võtmisest, märkis Eesti riigipea, et karistamatusel ei saa tänapäevas olla kohta. „Venemaa on Ukrainas süüdi lugematutes sõjakuritegudes, vastutus nende eest peab olema möödapääsmatu, Eesti toetab rahvusvahelise tribunali loomist“ lisas ta.
Foto : Arno Mikkor/Vabariigi Presidendi Kantselei
