Venelaste betoonist „draakonihambad“ pole Briti Challenger 2 tankide jaoks eriliseks takistuseks.
ISW: tuumarelvade paigutamisega tugevdab Putin kontrolli Valgevene üle
Venemaa ja Valgevene allkirjastasid lepingud, millega edendatakse ametlikult ettevalmistusi Venemaa taktikaliste tuumarelvade paigutamiseks Valgevenesse osana pikaajalistest püüdlustest tugevdada Venemaa de facto sõjalist kontrolli Valgevene üle, kirjutab USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW). Venemaa ei ole veel Valgevenesse tuumarelvi paigutanud ja nende võimalik paigutamine väga ebatõenäoliselt kuulutab ette Venemaa eskalatsiooni.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ja Valgevene kaitseminister Viktor Hrenin allkirjastasid 25. mail Valgevenes Minskis toimunud Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (CSTO) kaitseministrite kohtumisel dokumendid Venemaa mittestrateegiliste (taktikaliste) tuumarelvade paigutamise kohta Valgevene territooriumile. Šoigu rõhutas, et Venemaa säilitab kontrolli taktikaliste tuumarelvade üle nende Valgevenesse paigutamise korral ning väitis, et Valgevene lennukid on nüüd võimelised tuumarelva kandma.
Vladimir Putin teatas 25. märtsil, et Venemaa paigutab 1. juuliks Valgevenesse taktikalised tuumarelvad, mis tõenäoliselt ergutab väsinud infooperatsioone võimaliku tuumaeskalatsiooni kohta Ukraina sõja tõttu.
Venemaa on pikka aega välja pannud tuumarelvi, mis on võimelised tabama iga sihtmärki, mida võiks tabada ka Valgevenest välja lastud taktikalised tuumarelvad, ning ISW hinnangul on erakordselt ebatõenäoline, et Putin võiks kasutada Ukrainas või mujal tuumarelvi.
Šoigu teatas ka, et Vene väed paigutavad Valgevenesse täiendavaid sõjaväekontingente, et arendada sõjalist infrastruktuuri, laiendada ühist lahinguväljaõpet ja viia läbi luuretegevust liiduriigi piiride lähedal.
Taktikaliste tuumarelvade paigutamine Valgevenesse nõuab nii märkimisväärset sõjalist infrastruktuuri kui ka Venemaa juhtimist ja kontrolli Valgevene relvajõudude elementide üle. Tõenäoliselt kavatseb Kreml seda kasutada Valgevene julgeolekusfääri edasiseks allutamiseks Venemaale.
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak postitas Telegrami osa intervjuust, mille ta tegi uudisteagentuuriga Interfax rahutippkohtumise võimalikkuse kohta. Ta ütles, et küsimus on pigem selles, millal, mitte selles, kas rahvusvaheline tippkohtumine toimub, kuid kõneluste aluseks peab olema Volodõmõr Zelenskõi kümnepunktiline plaan.
Jermak postitas: „Täna on vaja rahutippkohtumist. Kõik saavad sellest tõsiasjast aru. Samuti aktsepteerivad kõik absoluutselt loogilise ja õiglase argumendina seda, et aluseks peaks olema Ukraina rahuplaan: president Zelenskõi kümme punkti. Ukraina seisukoht on selge: meie plaan on aluseks, kuid oleme valmis kuulama kõiki neid riike, kes austavad meie suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Oleme valmis aktsepteerima teiste ettepanekute mõningaid elemente. Praegu on küsimus, kus ja millal rahutippkohtumine pidada. Muidugi tahame, et see toimuks võimalikult kiiresti. Juuli oleks ideaalne. Praegu käivad selles küsimuses konsultatsioonid. On väga oluline, et tegemist on tõepoolest tippkohtumisega, millest globaalse lõunaosa liidrid kindlasti osa võtaksid. Ja minu tunnete kohaselt oleme nende konsultatsioonide õnnestumisele väga lähedal. Ootame tippkohtumisele suurt hulka osalejaid.“
Zelenskõi kümnepunktiline rahuplaan on järgmine:
1. Kiirgus- ja tuumaohutus.
4. Kõigi vangide ja küüditatute vabastamine.
5. Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine ja Venemaa selle taaskinnitamine.
6. Vene vägede väljaviimine ja sõjategevuse lõpetamine, Ukraina riigipiiride taastamine Venemaaga.
7. Õiglus, sealhulgas eritribunali loomine Venemaa sõjakuritegude menetlemiseks.
8. Ökotsiidi ennetamine.
9. Konflikti eskaleerumise vältimine.
10. Sõja lõpu kinnitus, sealhulgas dokument, millele on alla kirjutanud asjaosalised.
