Venemaa ühte instituuti tulevad sõjaväelased, kes viivad kaasa kursuse jagu tudengeid. Muretsevad lähedased ei tea 19-aastaste noormeeste saatusest midagi. Kolm päeva hiljem heliseb ühes peres telefon: «Ema, ma olen Klištšiivkas!»
Möödub mõni kuu ja helistajast pole kuulda enam kippu ega kõppu. Klištšiivka on küla Donetski oblastis, mis asub Bahmuti linna lähedal ja mille pärast on käinud verised lahingud juba ligi aasta. Kaks nädalat tagasi vabastasid küla ukrainlased.
Murest murtud Vene sõduri ema helistab viimases hädas Oleksii Jukovile ja palub, et ukrainlane teda aitaks. «Üks poeg tapeti rindel ja ainult üks on alles jäänud. Aidake palun poja surnukeha leida!» meenutab Jukov emotsionaalset telefonivestlust.
