MEIE ESIMESED RAHVALOENDAJAD: Loendajaks valimine oli auasi ning selleks said piirkonna tähtsamad inimesed, näiteks külavanemad ja kooliõpetajad. Pildil on Paide 1922. aasta rahvaloendajad.Foto : Rahvusarhiiv
Esimene rahvaloendus toimus värskelt iseseisvaks saanud Eesti vabariigis 100 aasta eest, 1922. aasta lõpus. Elanike üle lugemisega tegeles 17 000 loendajat. Loendajaks valimine oli auasi, selleks said piirkonna tähtsamad inimesed, näiteks külavanemad ja kooliõpetajad. Aga ka tudengid. Samas kujunes rahvaloendus poliitilise võitluse areeniks – kohalik saksa kogukond ärgitas kaasajooksikutest kadakasakslasigi end sakslastena kirja panema, et nende rahvakild näiks siin suurem ja võimsam.
