Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

Reigo Ahven: «Üks enda ja tantsupartneriga mitte toime tulev mees on üks õnnetu asi!»

Reigo Ahven sakutati kõrvupidi rahvatantsu juurde, et ülevoolav energiapomm end seal maha mürgeldaks. Aga salamisi sai ta külge ka sügava armastuse Eesti pärimuse vastu. «Mu emapoolsed vanavanemad on põlised seto kultuuri kandjad. Iga päev maal olles, sealt lahkudes või sinna saabudes, lauldi veerand tundi enne, kui midagi juhtuma hakkas.» 

«Kui ma läksin esimesse klassi, siis lisaks muusikakoolile ja klaverile otsustasid minu vanemad minu pulbitseva ja ülevoolava energia suunata rahvatantsu,» meenutab Super Maarja Orchestra 2.2 bändis musitseeriv Reigo Ahven.

Reigo Ahven pojaga - armastuse Eesti pärimuse vastu sai ta kaasa oma perest, vanavanematelt ning annab edasi oma lastele.
Reigo Ahven pojaga - armastuse Eesti pärimuse vastu sai ta kaasa oma perest, vanavanematelt ning annab edasi oma lastele. Foto: Erakogu

Energia maha laadimise plaan töötas hästi - endalegi üllatuseks mürgeldas Reigo rahvatantsumanufaktuuris «Sõleke» kokku tervelt 11 aastat. «Samas pole üldse raske mõista tagantjärele miks, sest see õpetas mind hindama seda pärimust. Mul oli seal väga lähedasi sõpru ning ma teadsin kogu aeg, et üks enda ja oma tantsupartneriga mitte toime tulev mees on üks õnnetu asi,» räägib muusik.

Reigo Ahven on täna täpselt sama energiline ja elurõõmus, kui kunagi pärimusmuusika ja rahvatantsuga pihta hakates.
Reigo Ahven on täna täpselt sama energiline ja elurõõmus, kui kunagi pärimusmuusika ja rahvatantsuga pihta hakates. Foto: Eero Vabamägi

Ahven on tantsupidudel ise esinenud rohkem kui suudab täna kokku lugeda. Laulmisega aga oli asi pisut tagasihoidlikum. «Koorilauluga olen kokku puutunud skautide poistekooriga seotult ja sain ka laulupeol käe valgeks. See oli vist 1994. aastal Tartus. Sai lõõritatud nii, et pilk vaat’ et läheb tasku. Õnneks päriselt vist nii hullusti ei kirenud,» muheleb muusik.

Midagi hoida, midagi kaitsta

Igal ühel on rahvamuusikani jõudmisega oma lugu, aga Ahvenal poleks kuidagi sellest pääsu olnud. «Rahvamuusika on minu jaoks olnud praktiline elu osa seoses minu emapoolsete vanavanematega, kes on põlised seto kultuuri kandjad ning iga päev maal olles, sealt lahkudes või sinna saabudes, lauldi veerand tundi enne, kui midagi muud juhtuma hakkas. Mulle annab see tunde juurtest ja midagi, mida hoida ja kaitsta,» jutustab Ahven, kelle isa oli Estonia Klaverivabriku üks juhtidest. Seega oli auasi, et tema poeg ei ole musikaalselt kirjaoskamatu.