SÕJAKOKKUVÕTE | Kreml tahab USA poliitikut vahistada

Alates mai algusest on Vene väed üha enam initsiatiivi loovutanud ja reageerivad pigem vastusena Ukraina tegevusele, mitte ei liigu ise aktiivselt oma sõjaeesmärkide poole, kirjutab Briti kaitseministeerium viimases luureraportis. Kreml on pidanud ümber paigutama julgeolekujõude, et reageerida partisanide rünnakutele Lääne-Venemaal. Lisaks üritavad komandörid „ära arvata“, kust võiks neid tabada ukrainlaste vasturünnak.

Ukrainat külastanud Lõuna-Carolina osariigi vabariiklasest senaator Lindsey Graham (pildil) teatas, et abi Kiievile on „kõige parem raha, mida eales kulutanud oleme“ ning märkis, et Vene sõdurid saavad surma. Vene siseministeerium pani Grahami selle peale tagaotsitavate nimekirja, täpsustamata samas, mille eest. BBC kirjutab, et senaatori sõnul on vahistamiskäsk tema jaoks aumärk. Eelmisel aastal kirjutas ta Twitteris, et sõda lõpeb, kui „keegi Venemaal selle tüübi kõrvaldab“. See tüüp on muidugi Vladimir Putin.

Endiselt jääb sõjaudusse see, kes ja mis puhul lennutas 30. mail Moskva kohale drooniparve. Et need märkamatult Ukrainast kohale lennata võisid, ei näi päris tõenäoline. Ukraina militaarekspert Aleksandr Kovalenko kommenteeris Delfi Fortele, et pealinna õhutõrje kehvas töös võib süüdistada kaitseminister Sergei Šoigut ja armee staabiülemat Valeri Gerassimovi. „Ja siit küsimus: kes neid viimasel ajal massiliselt kritiseerib ning diskrediteerib? Jevgeni Prigožin. Sellest järgmine küsimus: kas FSB kaitse ja šefluse all olev Prigožin ning wagnerlased saavad Moskva oblastis selliseid droone välja saata? Vastus: loomulikult saavad.“