„Tõusin hommikul kell viis ning panin küünlad põlema kamina äärele ja akna peale. Natukene tahaksin uskuda, et hinged käivad meil külas, kasvõi kord aastas,“ lausub Janika (52).
Hingedepäev on sel aastal juhtunud kesknädalale. On mõõdukalt karge sügispäev heleda taevaga. Janika kaelas püüab pilku ehe, mille valis talle veerandsajandaks juubelikingiks Madis. Juveelil sirgub uhke elupuu, tagumist osa kaunistab kivi, mida saab vastavalt soovile vahetada. Kaitsekristallile on kirjutatud pühendusread – carpe diem – püüa päeva.
„Iga kuu kolmandal kuupäeval viime Madise ema-isa ja vennaga Metsakalmistule tema hauale küünla. 3. novembril sai tema surmast üheksa kuud, 24. novembril oleks ta saanud 52.“
3. veebruar 2022
Viimast korda rääkisid elukaaslased eelmisel õhtul poole kümne ajal. „Ta palus akutrelli laadima panna. Ütles, et läheb sõbrale appi. Olin alati nii kuri, et ei jõua seda akutrelli kaant tõsta. Madis ütles, et jättis need igaks juhuks lahti.“ Janika meelest oli mees selline nagu ikka ja miski ei andnud aimu halvast enesetundest.
