Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

Tipplaskesuusatajad pole rahul reeglimuudatusega, mis võib sundida sportlasi tervisega riskima

Võrreldes möödunud talvega on muutunud see, et MK-etappide esikuuik teenib varasemast rohkem punkte (võitja 90 vs. 60, 2. koht 75 vs. 54, 3. koht 60 vs. 48, …), MMil ei saa enam MK-punkte ning nüüd lähevad MK-sarja arvesse kõik tulemused. Just see häiribki sportlasi, et pole kahe mitte arvesse mineva võistluse puhvrit nagu varem. Eelkõige mõjutab see mõistagi võitlust üldvõidu nimel.

Norra uudisteagentuuri (NTB) teatel ei meeldi see muudatus 65 protsendile laskesuusatajatest, kes osalesid kevadel korraldatud küsitluses.

IBU sportlaskomisjoni kuuluva norralanna Ingrid Landmark Tandrevoldi hinnangul on see samm vales suunas. „Me teeme aasta jooksul uskumatu arvu võistlusi ja see on nõudlik nii kehale kui ka vaimule,“ rääkis ta kodumaa rahvusringhäälingule (NRK).

„Alati võib juhtuda ootamatusi ning oleks kurb, kui mingi kodune probleem või haigus mõjutaks MK-sarja üldtulemust.“

Tandrevold kinnitas, et neljaliikmeline sportlaskomisjon tegi tööd, et atleetide arvamus reeglimuudatuste kohta jõuaks IBU juhatuseni. „Arutame asja sportlastega ja enamuse arvamus jõuab alati tehnilise komiteeni, kuid alati ei võeta seda arvesse,“ sõnas norralanna, kelle arvates survestab uus reegel sportlasi ka haigena võistlema.

„Meie Norras mõtestame ehk pisut teisiti, mis on haigus ja kui kõvasti tuleb piire kombata. Minu arvates peaks ikkagi saama kahest võistlusest loobuda, seda pole palju.“

Samuti IBU sportlaskomisjoni kuuluv rootslane Sebastian Samuelsson jagab Tandrevoldi seisukohta. „Olnuks üsna kerge sportlasi sel teemal kuulata, sest see ei mõjuta otseselt midagi muud. Loodan, et näeme võistlusi, kus stardis on terved sportlased ja keegi ei riski millegagi lihtsalt seepärast, et tulemus kirja saada,“ ütles Samuelsson NRK-le.

IBU võistluste direktor Borut Nunar väitis NRK-le, et enne muudatuste tegemist jõuti sportlastega kokkuleppele. „Saan aru, et paljudel sportlastel võib olla raske tervikpilti mõista, aga tegime oma parima, et asja sportlaskomisjonile ja treeneritele selgitada. Lõpuks jõudsime kokkuleppele, aga hoiame dialoogi avatuna. Ükski süsteem pole lõpuni ideaalne, aga olen kindel, et see töötab nagu varasemgi,“ arutles Nunar.