Eesti majanduslik areng põhines lihtsal maksusüsteemil, avatusel ja vähesel regulatsioonil. See, mis on meid siia toonud, viib meid ka edasi, kirjutab konsultant ja koolitaja Tõnu Toompark vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti majanduse kosumise taastumist on pikalt oodatud, kuid ometi pole see alanud. Järgnevalt on välja pakutud 11 teesi maksude ja maksustamise kohta, mis võiksid aidata majanduskasvu tagasi tulla ja Eesti elu paremaks luua.
1. Raha on alati vähe
Raha pole kunagi piisavalt, alati jääb puudu. Ressursside nappus on baasprintsiip. Kui keegi ütleb, et raha on piisavalt, on tal raha juba liiga palju.
2. Majandus on raskustes, see peab tähendama ümberkorraldusi eranditult kõikidele
Eesti majandus on languses juba kuus järjestikust kvartalit. Mõttetera, et ühtegi head kriisi ei tohi raisku lasta, tähendab, et majanduskriisid on süsteemi puhastamiseks, ümberkorraldamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks. See ei kehti mitte ainult eraettevõtluse kohta, vaid ka riigiaparaat vajab oludele vastavat reformimist.
Riigimasin on ära söönud kõik etteantud ressursid ja nõuab nüüd laienemiseks ahnelt raha juurde. Selle mänguga ei tohi kaasa minna. Selle asemel, et ülbelt ja üleolevalt öelda, et ettevõtjad peavad solidaarsed olema, peab riik ise ühtne olema – riik tuleb õhemaks lihvida, sest Eesti maksumaksja ei kannata kõrgemaid kulusid välja.
Äripäev küsis arvamusliidritelt: mis paneks Eesti majanduse uuesti kasvama? Kas järgmise aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia toetavad tagasi kasvule pöördumist?
Valitsuse liikmetel puudub moraalne õigus tõsta makse, olemata valmis ise enda eelarveid oluliselt kokku tõmbama või kärpides kulusid minimaalsel määral. Valitsuse liige, kes kurdab, et tema eelarves ei ole kokkuhoiuks ruumi, ei ole enda ülesannete kõrgusel.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
