Uuringus leiti, et Hiina mõjutustegevusest tulenevaid riske on võimalik ennetada, aga selleks on vaja oluliselt tõsta nii avalikkuse teadlikkust ja pakkuda võtmeisikutele vajalikku ettevalmistust. Probleemiks on kehv Hiina riigi ja selle jõustruktuuride tundmine, samuti vähene hiina keele oskus.
Magistritöö juhendaja Ramon Loiki sõnul võiks sellest uuringust kõlama jääda mõte, et nagu Venemaa, nii ka Hiina üritab Eestit aktiivselt mõjutada. „Rahvusvaheline elu pakub aina uusi näiteid Moskva ja Pekingi koostöö süvenemisest. Hiina niinimetatud rahuplaan Ukraina kohta on selgelt Venemaa huvide poole kaldu ning nüüd on Hiina ja Venemaa riigipead leppimas kokku riikide tihedamat partnerlust. Kuna mõlemad vastustavad teravalt NATO-t ja meie liitlasi, peame väga tähelepanelikud olema. Hiina kipub meie regioonis üha nähtavamalt ka Venemaa huve katma,“ nentis Sisekaitseakadeemia õppejõud ja hübriidohtude analüütik.
Uuring viidi läbi juhtumiuuringu põhimõttel, koondades tervikuks nii dokumendianalüüsist, ekspertintervjuudest kui küsitlustest saadud erinevat laadi andmed. Sellises mahus ja sellise teemakäsitlusega uurimistööna oli uuring Eestis esmakordne. Hiinast lähtuvate ohtude mõju Eesti julgeolekule on üks Sisekaitseakadeemia teadustöö suundasid.
Sisejulgeoleku instituut on Sisekaitseakadeemia teadustöö ja magistriõppe keskus, mis pakub teaduspõhist infot ning magistriharidust erinevate elualade otsustajatele, kelle jaoks on oluline orienteeruda Eesti ja rahvusvahelises julgeolekus.
Martin Õunapuu magistritööna läbiviidud uuringus leiti, et Hiina eesmärk on mõjutada Eestit kui Euroopa Liidu ja NATO aktiivset liikmesriiki ning seeläbi neid organisatsioone tervikuna. Samuti pakuvad Hiinale ilmselt huvi Eesti ettevõtted ja nende tehnoloogia.
Uuringu kohaselt on Hiina Rahvavabariik teinud konkreetseid tegevusi Eesti erakondade mõjutamiseks, on tegutsetud erakondade kui organisatsioonide, samuti üksikute erakonnaliikmete suunal. Hiina Rahvavabariik näib olevat hiljuti läinud üle individuaalsemale käsitlusele infooperatsioonide teostamisel. Konkreetsete võtmeisikute mõjutamiseks kasutab Hiina lisaks nn pehmele jõule ka nn teravat jõudu.
Olulise järeldusena toodi välja, et seni juba kahe Hiina spiooni tabamine kaitsepolitsei poolt viitab, et Hiina tegevus Eesti suunal on aktiivne ning Hiina infooperatsioonid on Eestile sama ohtlikud kui Venemaa omad. On tõenäoline, et Eesti värskelt kasvanud välispoliitiline aktiivsus ja nähtavus Ukraina toetamisel on tõstnud ka Hiina huvi Eesti vastu.
Uuring kaardistas, kuidas Hiina kasutab Eestis oma mõju kasvatamiseks mitmekihilist strateegiat. Erinevaid mõjutustegevuse liike on vähemalt neli: võtmepositsioonide hõivamine majanduses (investeerimine Rail Balticusse või Tallinn-Helsingi tunnelisse), avaliku arvamuse mõjutamine (näiteks kultuurikoostöö sildi all), teadlike või teadmatute mõjuagentide kujundamine (Hiina-meelsed kõneisikud) ning ka otsene spionaaž.
Nagu uuringus välja toodi, on Hiina mõjutustegevus võrreldes Venemaaga märksa pehmem, aga ei ole seetõttu vähem ohtlik. Hiina üheks strateegiaks on levitada narratiivi, kuidas Hiina on globaalne majandusjõud ja Hiinaga koostööle minemine on Eestile eluliselt oluline. Samuti üritab Hiina saavutada suurinvestori positsiooni Eesti olulistes taristuprojektides, et omandada sellega Eestis faktilist mõjuvõimu.
Uuringus toodi esile, et Hiina Rahvavabariik üritab mõjutada Eesti otsustajaid ja avalikku arvamust, et Eestis leviksid Hiina-meelsed ja kommunistlikku Hiinat positiivse jõuna kujutavad hoiakud. Hiina Rahvavabariigi mõjutustegevuse vahenditeks on põhjust pidada Konfutsiuse Instituute, mis Eestis tegutseb Tallinna Ülikoolis. Samuti värbavad Hiina jõustruktuurid tõenäoliselt oma teenistusse Eestis asuvaid hiinlasi, nii turiste kui ka näiteks üliõpilasi.
