„Tegu on ajaloolise otsusega, mis ühelt poolt näitab meie kaitseväe arengut, aga samas ka integreeritust NATO-ga,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur. „Diviisi loomine suurendab märkimisväärselt meie kaitse- ja vastupanuvõimet,“ rõhutas ta.
Määruse muutmisega antakse kaitseministrile diviisiülema nimetamise õigus. Nimetamise eelduseks on kaitseväe juhataja ettepanek. Diviisi koosseisu arvatakse 1. ja 2. jalaväebrigaad, logistikapataljon ning staabi- ja sidepataljon, samuti liitlaste brigaad, kelleks varasemate kokkulepete kohaselt on Ühendkuningriigi poolt Eesti kaitseks määratud brigaad.
„Diviis loob tänasest paremad võimalused planeerida ja harjutada Eesti ning laiemalt Balti regiooni sõjalist kaitset NATO raamistikus. Sellega luuakse võimalused meil paiknevate ja tugevduseks tulevate vägede ja võimete kiireks kasutamiseks. Diviisi staabi ja kogu diviisi loomine on suur väljakutse. Selleks peame reorganiseerima tänase Kaitseväe peastaabi ning mõned teisedki kaitseväe allüksused. Diviisi väljaõppes toetavad meid liitlased UKst ja USAst. Oma üksustega on otsustanud diviisi panustada Ühendkuningriik,“ sõnas kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
Diviis on sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus, mille põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega sõjalisi operatsioone. Diviisi tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi.
Diviis võidakse vajadusel kaitseväe juhataja käsuõigusega anda NATO käsuahelasse.
