Juulikuu tulemuste järgi fikseeriti kahekohalise numbriga kirjutatav langus kõigi põhiliste maksude laekumises ja tulud kahenesid mullusega võrreldes 26%, selgub Venemaa rahandusministeeriumi eile avaldatud andmetest.
Vaatamata stabiilsele naftaekspordile, kahanesid toorainetulud aasta lõikes 22% 771 miljardi rublani (12 miljardi euroni). Tunda andis „gaasiventiili“ kinnikeeramine Euroopa suunal, mistõttu kukkus Gazpromi eksport 1980. aastate alguse tasemele. Kuu tulemuste järgi laekus eelarvesse vaid 57,3 miljardit rubla (913 miljonit eurot) ekspordimakse gaasi pealt. Võrdluseks: juunis oli see summa 217,4 miljardit rubla, mais 199 miljardit rubla ja aprillis 234 miljardit rubla.
Nafta- ja gaasimaksude kõrval kahanesid ka muude majandussektorite maksude laekumised. Mullusega võrreldes 40% väiksem oli valitsuse suuruselt teise sissetuleku - käibemaksu laekumine.
Aktsiiside laekumine kahanes 26% ja tulumaksu tuli 32% vähem. Katsed korraldada paralleelset importi ei toonud eelarvesse lisarublasid tollist: imporditollide laekumine kukkus 60% ja aktsiiside oma 44%.
Analüütikute sõnul toimus „tulude katastroofiline kokkuvarisemine“. Olles kogunud 1,761 triljonit rubla makse, suurendas valitsus kulusid 17% 2,653 triljoni rublani. Selle tagajärjel tekkis kuu tulemuste järgi riigikassasse 892 miljardi rubla suurune puudujääk, mis võrdub 33%-ga kuu eelarvest. Teisisõnu, iga kolmas valitsuse kulutatud rubla jäi maksutulu katteta.
Riigis jäävad seisma terved tööstusharud autotööstusest kuni metallurgiani, import õnnestus taastada vaid viiendiku ulatuses ja majanduslangus kiireneb: aprillis 2,8%, mais 4,3% ja juunis 4,9%.
Kuigi majandus rebeneb õmblustest, nõuavad ministeeriumid ja ametkonnad raha impordi asendamiseks, kriisist ülesaamiseks ja megaprojektideks, mille „läbimurret“ nõuab president. Rahandusministeeriumi andmetel esitati lisafinantseeringute taotlusi viie triljoni rubla ulatuses.
