Isamaa kaotas tänavu valimistel parlamendis neli kohta: kui eelmises koosseisus oli neil 12 tooli, siis nüüd saab erakond saata riigikokku 8 oma saadikut.
Miks läks sel aastal nii? „Üks on ikkagi see suur vastandumine, mis valimiskampaanias kujunes peateemaks, valdkondlikud teemad jäidki tahaplaanile. See ei sobinud Isamaale, me ei soovinud valida ühte või teist poolt, ei kujundanud peateemaks seda, kellega koos käia või keda välistada. Me tahtsime ja soovisime rääkida erinevatest teemadest, aga need ei kujunenud peateemaks,“ ütles Seeder ja lisas, et lisaks hirmutati valijaid EKREIKE koalitsiooniga, kuigi Isamaa oli koalitsioonis ka sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonnaga.
Seeder lisas, et erakonna sõnumid ei jõudnud valimiskampaania ajal inimesteni. „Seesama pensionireform, mis ei toonud positiivset kapitali isamaale või perehüvitiste eelnõu, mille õige sõnum ei jõudnud valijatele, mida me ei suutnud ka valijatele viia,“ sõnas ta.
Kas Seeder on mõelnud ka tagasi astumisele? „Meil on tulemas sellel kevad-suvel korraline suurkogu, kus valitakse kõik juhtorganid korraliselt, nii et meil on nüüd aega mõelda paar kuud, juuni alguses see toimub,“ ütles ta.
Ta rääkis, et mis puudutab muutuseid, siis erakond soovib edaspidi näha tulevikus poliitikas rohkem naisi ning noori. mis nüüd muutub edaspidi? „Meie eesmärk on erakonna struktuuri parem käivitamine ja selle kaudu ka noorte ning naiste aktiivsem kaasamine poliitikasse ja seda saab teha kohalikul tasandil ning siis kasvatada üles poliitikuid, kes jõuavad riigi tasemele,“ sõnas ta.
Kuigi Parempoolsed riigikokku ei saanud, siis ületasid nad valimistel 2% künnise. Seeder ütles, et Parempoolsete välja arvamine erakonnast oli kindlasti õige samm. „Võib-olla see oli liiga hiline samm, sest need pinged erakonna sees olid pikki aastaid. See pärssis erakonda ja viis ka meie valijaid segadusse, et milline on Isamaa sõnum, kui tegelt tuleb kaks vastandlikku sõnumit pidevalt erakonna seest,“ rääkis ta.
