10 KODUST GLÖGI JA HÕÕGVEINI: valmista kuum ja seedimist kosutav talvine jook, just nii magus ja maitsekas, nagu ise tahad

Kes soovib kangemat hõõgveini, võib lisada brändit või konjakit.

Hõõgveini valmistamise juures on tore see, et ei pea üldse näpuga retseptis järge ajama, vaid võib kõike lisada, ära jätta, asendada vastavalt oma maitsele. Sulle ei meeldi muskaat? Jäta välja. Tahad, et su hõõgvein oleks magusam? Lisa rohkem suhkrut või mett. Kangem? Sega hulka paar supilusikatäit kangemat alkoholi. Joogi võib varem valmis teha ja siis jaokaupa või külaliste tulekul üles soojendada. Kogus 1,2 liitrit.

Vala kõik koostisosad kuumakindlasse potti ning kuumuta seni, kuni aroomid hakkavad eralduma. Seejärel kurna maitseained välja ning serveeri jooki rosinate ja mandlilaastudega.

Midagi tõeliselt teravat. Kogus 1,5 liitrit.

Vala potti apelsinimahl, lisa suhkur, kaneelikoored. Poolita vanillikaun ja kraabi sisu välja ning lisa nii sisu kui ka kaun ise potti (annab rohkem maitset). Keeda veidi, lisa vein ning kuumuta veel veidi. Kurna maitseained välja ning serveeri.

Alkoholivaba glögijook maitseb nii väikestele kui suurtele. Jook tuleb kõige parem isetehtud jõhvikamahlast. Kui kasutad poest ostetud mahlajooki, asenda ka vesi jõhvikajoogiga.

 Naturaalse maitsega pohlaglögi pakub vaheldust traditsioonilisele hõõgveinile.

Vala kõik komponendid šeikerisse ning loksuta tugevalt. Serveeri koos jääga hoopis šampanjaklaasis.

Aromaatset, erksalt puuviljast jõulujooki sobib pakkuda ka suusahooaja alustuseks. Õunamahla asemel võid proovida ka viinamarjamahla.

Sega kõik maitseained, vesi ja suhkur potis. Keeda veidi. kuni muutub "mahlaseks". Kurna maitseained, lisa vein, kuumuta uuesti (NB! ära keeda).

Glögi või hõõgvein on maitseküllane kuum jook, millist ühel või teisel moel juuakse kogu Euroopas. Glögi valmistamiseks pole olemas üht ja kindlat retsepti. Üks tahab heledat, teine tumedat kuuma jooki ning maitseainete lisamiselgi võib üpris vabalt ringi käia. Kuid kust on tulnud selline komme kuumutada ja maitsestada veini ?

Juba muistsed roomlased maitsestasid veini erinevate maitseainetega, kuid neil olid selleks argised põhjused: nii peideti ebakvaliteetse veini halba maitset ning tolleaegne roomlane jõi maitsestatud veini külmalt.

Mõned aastasajad hiljem, kui maitseaineid ei olnud Kesk-Euroopas lihtne kätte saada ja liiatigi olid need veel väga kallid, oli ülimalt peen ja moodne, kui söögid-joogid olid ohtralt maitsestatud. Neil aegadel sündisidki Euroopas sellised kummalised toidud nagu piparkoogid ja glögi.

Vürtsikas kuumutatud jook aitas vanade uskumuste kohaselt vabaneda keha haaranud kangestavast külmusest, puhastas halba verd, mida muistsel ajal peeti enamiku haiguste peasüüdlaseks ning see ergutas seedimist ja mõttelendu.

Rootsis hakati glögi-laadset jooki valmistama 1600-ndatel aastatel, kuid sellist jooki, mida tänapäeval tunneme, alles 1800-ndate aastate lõpul, mil seda joodi Lucia päeval ning jõuluhommikuse kiriku järel. Rootsist jõudis glögi valmistamise komme Soome ning sealt aegade möödudes ka meile. Sõna glögi tuleneb rootsikeelsest sõnast glöd, mis tähendab hõõguvat.

Alpimaades juuakse külmadel aastaaegadel glühweini ehk hõõgveini, inglased naudivad aga mulled wine’i ja mulled punchi. Põhjamaades juuakse glögi või hõõgveini ja kõigi nende jookide ühine nimetaja on see, et nad on kuumad ja vürtsikad.

Maitseained tulevad eriti hästi esile, kui neist enne veinile lisamist tehakse keedus. Vürtsid keedetakse vähese veega läbi. Saadud tõmmis kurnatakse ja hoitakse kuumana. Soovi korral lisatakse veidi suhkrut. Siis kuumutatakse vein 70 kraadini. Lisades saadud tõmmise kuumale veinile, saabki eriti intensiivse maitse ja aroomiga joogi.