Ajalugu | „Seaduse wastane kalapüük Ülemiste järwest on asi, mis kõigist keeldudest hoolimata ikka edasi kestab.”

Selles kirjelduses räägib kirjatüki kirjutaja M. N. S. ka palju wenelastest ja eestlastest Peipsi kallastel ja Wõrtsjärwel.

Ta kiidab venelasi wäga, et need ei ole eestlaste seas palju aega elades oma Wene rahwust ega Wene keelt kaotanud, ehk nad küll Eesti keelt kõik hästi oskawad. Need wenelased, kes Siberis samojedide ja ostjakkide seas asunud, olla oma keele ja kombed maha jätnud ja paljud samojediks ja ostjakiks muutunud. Zburjatide seas hakanud nad „Terkasid” (šamaanisid) uskuma ja Kolõimskis olla nad palju naisi hakanud pidama, aga wenelased eestlaste hulgas olla wenelasteks jäänud ja ei olla mitte eestlasteks saanud.

Kõige rohkem tulla see sellest, et wenelane kalapüüdmises, kauplemises ja puhtuses eestlasest üle käia. Kui keegi räpases toas elab, siis ütelda wenelased: „See elab nagu tschuchnja.„ Kui keegi laps kära teeb, siis ütelda wenelane: „Mis sa käratsed nagu joobnud tschuchnja?„ Kui kusagil Wenemaalgi reisil Peipsi venelane waest onnikest näeb, siis ütelda ta kohe: „See on ju nagu tschuchnja urtsik?“

Üksi põllutöös olla wenelane eestlasest koguni taga ja ei saada ilma eestlase abita mingit wilja teha ega harida. Eestlasi nimetada Peipsi wenelased ikka üksnes „tschuchnja„ ja „tschuchontsõ„. Eestlased, iseäranis haritud eestlased pidada seda nime sõimunimeks ning haawamiseks, kuid lugu ei olla nii, sest „tschuchnja„ nimel ei olla iseenesest midagi paha tähendust, niisama wähe kui sõnal „njemec“ (sakslane) midagi paha tähendust ei ole, ehk ta küll sõnast „njemoi“ (keeletu) on tekkinud. Et wenelased eestlasi nõnda nimetawad, see tulla sellest, et wenelased Eesti nime sugugi ei tunne. Et wenelased mõni kord eestlasi halwaks pidada, see tulla üksi sellest, et nad endid eestlastest üle tunnewad olema kalapüüdmise, kauplemise, puhtuse ja rikkuse poolest.

Ka rohkendada see venelaste halwakspidamist eestlaste kohta, et eestlased ühte puhku oma rahwust salgawad ja ennemalt iga muu rahwas tahawad olla kui eestlased. Ka olla teada, et „tschuchnja„ nimi mitte üksi Eesti rahwa kohta ei käi, waid ka soomlaste ja lätlaste kohta. Wene ajaloo uurijad Solowjew ja Kostomarew ei nimeta eestlasi ka muud wiisi kui „tschuchnja„, kuid neil meestel ei ole mõtteski olnud eestlasi haawata. Wenelased elada eestlaste kõrwal Peipsi järwe äärel. Sääl olla ka hulk külasid, millel Wene keeles mitte Eesti nimed ei ole, ehk nad küll eestlaste maal seisawad, nõnda nimelt Tschornoje (Mustwee), Woronji (Warnja), Nos (Nina), Krasnaja Gora (Punamägi), Sõirenez (Wasknarwa) ja muud kohad. Need olla „puhtad“ Wene külad. Teistel, kus küll ka wenelasi elab, olla juba Eesti nimed Kasepä, Kolga, Tiheda, Raja, Lohusuu. Ka olla tähele panna, et need wenelased, kes eestlaste seas elawad, Tartu linna iialgi muu nimega Wene keeles ei ole nimetanud kui alati Jurjew, niisamati Rakwere ikka Rakowor, Paidet ikka Paida jne. /---/

Kõige rohkem hirmu olla Peipsi wenelaste seas see sõnum teinud, et Peipsi järwe pind alamale tahetakse lasta selle läbi, et Narowa jõgi sügawamaks tehtaks, et sealt wett rohkem alla merde woolaks. See olla wäga wenelaste meele wasta, sest nemad jääda siis järwest kaugele, ja kalapüük, mis juba nüüdgi hääd saaki ei anna, jääda koguni waeseks. Selle pärast paluda wenelased, et Jumal neid selle õnnetuse eest hoiaks ja Peipsi järw nõnda jääks, nagu Jumal teda loonud. See üks wõi paar wersta maad, mis Peipsi järwe alt wälja tuleks, ei saaks ometi hääks põllumaaks: ta olla seks liig liiwane ja limane. Kuid paljud kalameeste perekonnad jääksiwad järwe pinna alandamise läbi leiwata. Nüüd olla venelased osawad kalastajad, neil olla ka hääd noodad, mis iseäränis Ostaschkis kudetud ja nad olla kalapüüdmises teistest rahwastest ees. See kõik lõppeks ära, kui Peipsi pind alaneks. Wenelane, kellele kirjasaatja sellest kõnelenud, hüüdnud: „Waat’ mul kawalpäid. Järw 140 wersta pikk ja 60 wersta lai, Welikaja ja Emajõgi jooksewad sisse, aga nemad tahawad teda tühjaks lasta! Eks teda Jumal ole loonud! Mina püüan juba 60 aastat kala ja nemad ‒ tahavad wee ära wähendada!„ Nõnda on siis venelased wäga järwe alandamise wasta. Need on mõtted, mis „Istoritscheskij Westnikust“ leiame.