BLOGI | Ukraina komandör: Bahmut on olnud elav põrgu

Volodõmõr Zelenskõi kõrgeim nõunik Andri Jermak väitis, et Poola on valmis varustama Ukrainat hävitajatega F-16. Jermak ütles, et Ukraina on saanud Varssavist „positiivseid signaale“, kuigi Poola peaminister rõhutas ettevaatlikult, et tema oma riik tegutseb ainult NATO liitlastega konsulteerides.

„Koordineerime kõiki Ukraina kaitsejõudude tugevdamisele suunatud tegevusi meie NATO partneritega,“ ütles Mateusz Morawiecki pressikonverentsil, kus ta teatas kavatsusest tõsta oma riigi kaitsekulutused 4 protsendini SKTst. Ta lisas, et igasugune võimalik hävitajate üleandmine toimub täielikult kooskõlastatult liitlastega.

USA riikliku julgeoleku asenõunik Jon Finer ütles eelmisel nädalal, et Washington arutab Kiievi ja tema liitlastega „väga ettevaatlikult“ hävitajate tarnimise ideed, samas kui teiste teadete kohaselt on sellele Pentagonis kasvav toetus.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus liitlasi üles tugevate otsuste õigeaegsele elluviimisele.

Zelenskõi lisas, et Ukraina jagas partneritega kogu luureteavet, mida võimalik: „Saladusi ei saa olla.“

Ta tänas Taanit Caesari haubitsate annetamise eest ja ütles, et on kindel, et Venemaa pealetungil ei ole positiivset tulemust. „Olen meie sõjaväes kindel. Ma arvan, et me peatame venelased järk-järgult, võitleme nendega ja valmistame ette omaenda suure vasturünnaku.“

President Zelenskõi esmaspäevaõhtune videopöördumine:

Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Ukraina väed tabasid möödunud ööpäeva jooksul kolme Venemaa kontrollpunkti, nelja vägede kontsentratsioonikohta ja kahte laskemoonaladu.

Krasnodari restoranis vahistati perekond, kes pidas sõjavastast vestlust. Keegi naaberlauast kuulis seda ja kutsus politsei. Politsei vahistas Olesja ja Aleksei Ovtšinnikovi restoranis ja viis kaasa nende üheksa-aastase poja.

Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnjehubov ütles Telegrami postituses, et tänahommikuses rünnakus Vovtšanski linnale hukkus inimene. „Kahjuks suri pommitamise tagajärjel 62aastane mees. Lisaks sai vigastada 85aastane naine,“ sõnas ta. „Arstid annavad talle vajalikku abi. Täpsem info hävitustöö ulatuse ja ohvrite kohta on selgitamisel.“

Pildid tänahommikuste rünnakute tagajärgedest Ukraina eri otstes.

Prantsusmaa kaitseminister Sébastien Lecornu ütles, et kaks riiki leppisid kokku koostöös valmistamaks Ukraina abistamiseks tuhandeid 155-millimeetriseid mürske, mille tarnimist ta loodab alustada selle aasta esimeses kvartalis.

Lecornu rääkis pärast kohtumist oma Austraalia kolleegi Richard Marlesiga, kuidas kaks riiki püüavad tugevdada kaitsekoostööd. Austraalia tarnib laengumaterjali ja Prantsusmaa Nexter valmistab laskemoona.

Suurbritannia kaitseminister ütles esmaspäeval, et 14 Challenger 2 peamist lahingutanki, mille Ühendkuningriik on Ukrainale lubanud, peaksid jõudma riiki enne suve.

„Ma võin öelda, et [tankid jõuavad- toim.] enne suve, tõenäoliselt lihavõttepühade ajal.“

Pidevad lahingud Ida-Ukrainas Bahmuti linnas ja selle ümbruses on olnud kui elav põrgu, ütles Ukraina komandör esmaspäeval Ukraina televisioonile antud intervjuus, iseloomustades Vene vägede katseid võtta kontrolli alla Kostiantinivka-Bahmuti maanteed.

„Viis-kuus kuud on Bahmuti lähedal olnud elav põrgu. Vaenlane ründab pidevalt,“ ütles Ukraina rahvuskaardi 4. kiirreageerimisbrigaadi Svoboda pataljoni ülema asetäitja Volodõmõr Nazarenko.

Ta ütles, et ei saa kindlalt öelda, kas Vene väed sooritavad täiemahulist pealetungi ja kas nende taktika on muutunud, kuid tundub, et Wagneri hävitajad on nüüdseks asendatud Vene dessantväelastega.

Nazarenko jätkas, et Ukraina võitlejad „teevad uskumatut tööd“ ja on „tõelised kangelased“.

„Vaenlane üritab Kostiantinivka-Bahmuti maanteel oma kontrolli alla võtta. See neil ei õnnestu. Meie võitlejad annavad endast parima: relvajõud ja rahvuskaart teevad uskumatut tööd; nad on tõelised kangelased. Ja vaenlane kannab tohutuid, tohutuid kaotusi,“ ütles ta.

„Mida me näeme, on see, et Wagner on peaaegu täielikult hävinud. Nüüd on nad asendatud dessantväelastega, kes kannavad samuti peaaegu iga päev kaotusi mitte ainult elavjõu, vaid ka soomukite osas,“ lisas ta.

Ukraina kavatseb sel aastal kulutada 20 miljardit Ukraina grivnat (545 miljonit dollarit) droonide ehk mehitamata õhusõidukite (UAV) ostmiseks, teatas riigi kaitseminister esmaspäeval sotsiaalmeedas.

„Ukraina mehitamata õhusõidukite turu arendamine on kaitseministeeriumi jaoks üks peamisi fookusvaldkondi,“ ütles Oleksi Reznikov. „Pärast konsultatsioone peastaabiga ja katsetusi on kaitseministeerium sõlminud kuusteist lepingut kodumaiste UAV-tootjatega.“

„Suurendame 2023. aastal kaitseväele mehitamata õhusõidukite ostmist ja plaanime kulutada umbes 20 miljardit UAH,“ ütles ta.

USA uus suursaadik Venemaal Lynne Tracy sai sõimu osaliseks, kui ta astus Moskvas Venemaa välisministeeriumisse oma diplomaatilisi volikirju esitama.

Meeleavaldajad ootasid suuraadikut ministeeriumi ees plakatitega: „USA on surma sponsor!“ „Teie tankid tapavad tsiviilelanikke!“ „Abrams & Tigers [sic] põlevad kõik ühtemoodi!“ „USA armee on agressiooni ja röövimise tööriist!“ ja „Sa tulid siia surma pealt teenima!“

Volodõmõr Zelenskõi külastas Mykolaivi oblastit, kus arutati operatsiooniolukorda Lõuna-Ukrainas ja Venemaa raketi- ja droonirünnaku tagajärgi.

„Poola on valmis oma F-16 hävitajad Ukrainale andma,“ teatas peaminister Mateusz Morawiecki.

Agressoritel pole olümpiamängudel kohta, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

„Venemaa võitis Tokyo olümpiamängudel 71 medalit. Neist 45 võitsid sportlased, kes kuuluvad ka Vene armee spordiklubisse. Armee, mis paneb toime julmusi, tapab, vägistab ja rüüstab. Just neid tahab ignorantne ROK lubada võistlema valge lipu all,“ säutsus ta Twitteris.

„Ta ähvardas mind ja ütles: „Boris, ma ei taha sulle haiget teha, aga raketiga kuluks selleks ainult minut,“ või midagi selletaolist“, räägib Johnson BBC dokumentaalfilmis „Putin vs. the West“ („Putin versus lääs“).

Kreml teatas esmaspäeval, et Boris Johnson valetas, kui ütles, et president Vladimir Putin ähvardas teda telefonikõne ajal raketga.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et Johnsoni öeldu ei vasta tõele ehk „täpsemalt on vale“.

Balti riikide algatusel tegid 19 riigi ja Euroopa Parlamendi väliskomisjonide esimehed esmaspäeval ühisavalduse, kus avaldavad toetust sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude uurimisele Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, kuid peavad vajalikuks luua ka spetsiaalse rahvusvahelise tribunali, et uurida Venemaa sõjalise sissetungiga Ukraina suhtes toime pandud agressioonikuritegu ja anda ka selle toimepanijad kohtu alla.

Väliskomisjonide juhtide sõnul jätkab Venemaa Föderatsioon rahvusvaheliste seaduste ja kohustuste, sealhulgas kõigi ÜRO põhikirja põhimõtete jõhkrat ja jultunud rikkumist, pidades agressiivset sõda Ukraina, tema suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Nende sõnul kujutab rahvusvahelisi kokkuleppeid, lepinguid või tagatisi rikkuva agressioonisõja kavandamine, ettevalmistamine, algatamine või läbiviimine endast kuritegu rahu vastu.

Avaldusega on ühinenud Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Taani, Soome, Belgia, Sloveenia, Horvaatia, Hispaania, Rootsi, Iirimaa, Norra, Ukraina, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Bulgaaria ja Hollandi ning Euroopa Parlamendi väliskomisjonide juhid. Eestist kirjutas avaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Sutt.

Šmõhal käsitles ka korruptsiooniprobleemi Ukrainas ja rõhutas, et Zelenskõi valitsus võtab korruptsiooni tõsiselt. „Me suhtume korruptsiooni nulltolerantsiga,“ ütles ta, osutades kiirusele, millega ametnikud sel kuul ametist vabastati. „Kahjuks ei sündinud korruptsioon eile, kuid oleme kindlad, et juurime korruptsiooni välja,“ ütles ta.

ELi volinikud sõidavad selle nädala lõpus Kiievisse tippkohtumisele Ukraina presidendiga.

Donetski kuberner Pavlo Kõrõlenko andis Telegrami kanalis ülevaate olukorrast piirkonnas.

Ühendkuningriigi kaitseministeerium ütles oma tänahommikuses luureülevaates, et Venemaa juhtkond jätkab suure tõenäosusega võimaluste otsimist suure arvu mobiliseeritavate leidmiseks, mis on vajalikud tulevase suure pealetungi jaoks Ukrainas, minimeerides samal ajal siseriiklikke eriarvamusi.

• 22. jaanuaril teatas meedia, et Venemaa piirivalvurid takistavad kahe passiga Kõrgõzstani võõrtöölistel Venemaalt lahkumist, öeldes meestele, et nende nimed on mobilisatsiooninimekirjades.

• Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles 23. jaanuaril, et osalise mobilisatsiooni dekreet jääb jõusse, väites, et dekreet on endiselt vajalik relvajõudude töö toetamiseks.

• Tõenäoliselt jätkab Venemaa juhtkond võimaluste otsimist, leidmaks suurt arvu mobiliseerituid, mis on vajalikud mis tahes tulevase suure pealetungi jaoks Ukrainas, minimeerides samal ajal rahulolematust riigis.

Vene vägede kaotused Ukraina kaitsejõudude andmetel: vene väed on kaotanud sõja algusest inimjõus 126 650 ühikut.

Washingtonis asuva Sõjauuringute Instituudi mõttekoja andmetel on viivitused Ukrainale saadetava kaugtulesüsteemide, täiustatud õhutõrjesüsteemide ja tankide tarnimisel piiranud Ukraina võimet ära kasutada võimalusi suuremateks vasturünnakuteks, mida pakuvad Venemaa sõjalised ebaõnnestumised.

Sõjauuringute instituut teatas, et lääneriikide viivitused vajaliku sõjalise abi andmisel halvendasid Ukraina võimet tagasi vallutada oma territooriumi märkimisväärseid osasid.