(37)
Ekspert EKRE pakutud lahendustes veendunud ei ole
FOTO: Jaanus Lensment | Ekspress Meedia
Baltic Enegry juhatuse liikme Marko Alliksoni sõnul on mõistetav, et iga poliitiline jõud püüab energiakriisis oma valijate seisukohast tulenevalt selle teemaga pildile jõuda, ent tõenäoliselt süvendab see kriisi veelgi.
Täna hommikul tegi EKRE avalduse, mille kohaselt nõutakse valitsuse otsustavat sekkumist elektriturgu. Vastasel juhul on erakond valmis alustama kodanikuallumatuse ja massimeeleavalduste korraldamist, et survestada valitsust tagasi astuma.
Ühe võimalusena valitsuse elektriturgu sekkumiseks näeb EKRE Eesti elektribörsilt lahkumist. „Kui tänane valitsus ei suuda viivitamatult elektri hinda alla tuua, puudub tal õigus jätkata. Hoovad hinna langetamiseks on olemas – lahkuda CO2 kaubandussüsteemist ja Nord Poolist või börsile jäädes müüa riigi sees elektrit börsivälise fikseeritud hinnaga,“ kirjutas Martin Helme hommikul avaldatud erakonna pressiteates.
Marko Alliksoni hinnangul vajab energiasüsteem tasakaalustatud arendust, mitte kampaaniapõhist tegutsemist. „Euroopa kui terviku ja täna ka Balti riikide sõltuvus fossiilsest Vene maagaasist on olnud probleemi algallikas. Selle probleemi tark lahendamine on edasimineku vältimatu eeltingimus. Vene elektri import on sellest aastast sisuliselt suletud olnud, nende voogude uuesti avamine vajaks kompromisse, milleks hetkel keegi valmis ei ole. Seega tegelikud lahendused on ilmselt siiski vaid ühistes otsustes,“ kommenteeris Allikson.
Alliksoni sõnul ei suuda Eesti nii elektrienergia kui maagaasi osas oma tarbimisvajadusi üksi täita. Seetõttu on ühendused ja koostöö naaberriikidega hakkamasaamiseks hädavajalik. „Kui Eesti suleks oma elektrituru lätlastele, siis ilmselt võiksid lätlased sama hästi mitte lubada Balti riikide ainukesest gaasimahutist gaasieksporti Eestisse. Kui me ei soovi osaleda soomlastega samas Nord Pooli süsteemis, siis ilmselt lükkuks uute vajalike ühenduste ehitamine Soome määramatuks ajaks edasi,“ selgitas Allikson.
Samuti vajab Euroopa Liidu ülest koostööd kõik, mis puudutab CO2 hinnamehhanismide või Nord Pooli elektribörsi reeglite muutmist. „Kindlasti võiks tänases kriisisituatsioonis nii mõnegi Euroopa Liidu otsuse abil elektrihinnale ajutiselt mõningast leevendust pakkuda,“ arvas Allikson.
Energiakriisi valguses on sarnaseid ettepanekuid tehtud ka teistes Euroopa riikides. „Hiljuti oli meedias Norra poliitikute arvamusi, kes leidsid, et tulenevalt vähestest veevarudest ei peaks elektrit senises mahus eksportima. Siseriiklikult on see ilmselt populaarne, aga naabritele põhjustab vaid kõrgemaid hindu,“ ütles Allikson.
Nord Pool Baltikumi piirkonnajuhi Ingrid Aruse hinnangul tähendaksid EKRE avalduses välja toodud sammud sisuliselt Euroopa Liidust lahkumist. „Nord Pool on elektribörs, kes pakub oma teenuseid kuueteistkümnes Euroopa riigis, sealhulgas Eestis. Nord Pool saab Eestist lahkuda, kui me näeme, et tingimused ei vasta sellele, milline vaba turg peaks olema. Kui Eesti tahab elektribörsilt lahkuda, siis tähendab see ju Euroopa Liidu elektriturult lahkumist,“ kommenteeris Arus.
Aruse sõnul jääb segaseks, kust tuleks sellisel juhul elektri puudujääk. „Kas see tähendab siis seda, et eestlased müüvad oma elektrit eestlastele ja soomlased hakkaksid oma elektrit müüma ainult soomlastele? Me oleme täna defitsiidis, me oleme talvel defitsiidis. Kust tuleb siis see puuduv osa, millega tarbimine kaetakse? CO2 süsteemist või elektribörsilt lahkumine, see tähendab praktiliselt Euroopa Liidust lahkumist,“ rõhutas Arus.
Tulevikus on siiski tarvis uute taastuvenergia võimsuste juurdetulekut. Marko Allikson rõhutab, et ei tohiks unustada ütlust „vanasse kaevu ei saa enne sülitada, kui uus on valmis“.
„Vaja on baasenergia tootjaid, pandlikke tarbimist järgida suutvaid tootmisvõimsusi ja tarbimise enda suuremat paindlikkust. Paraku jääb eeloleval talvel Euroopale tõesti vaid tegeliku energiatarbimise piiramise alternatiiv harjumuspärase heaolu arvelt,“ sõnas Allikson.
