Riik, mis on pidanud alates Ukraina suure sõja puhkemisest 24. veebruaril võibolla enim muutma oma poliitikat ja arusaamu, on Saksamaa.
Berliin on loobunud oma tõekspidamisest mitte anda Ukraina relvi (nüüd ka ründerelvi) ja räägib vajadusest Venemaad sanktsioonidega karistada. Aga palju on veel Saksamaal lahtiseks jäänud – kantsler Olaf Scholz ei soovi rakendada viisakeeldu kõikidele Vene kodanikele ja Saksa sotsiaaldemokraadid ei suutnud oma ridadest välja heita ekskantsler Gerhard Schröderit, kes on avalikult tunnistanud end massimõrvade eest vastutava Vladimir Putini sõbraks.
Saksamaal on mõistetud, et senine poliitika Venemaa suhtes, kus majandusliku integratsiooniga loodeti Venemaa lõimida rahvusvahelisse kogukonda (nii nagu Lääne-Saksamaa ise pärast Teist maailmasõda), on läbi kukkunud. „Wandel durch Handel” (muutus läbi kaubanduse – e.k.) ei teinud Venemaad sõltuvaks läänest, vaid juhtus vastupidine – lä
