Pikki aastaid poliitikas tegutsenud Evelyn Sepp tegi mõne aja eest elus kannapöörde ning asus õppima Hiiumaa ametikoolis linnaaedniku erialal. Täna on tal diplom taskus, kuid õppimine jätkub maastikuehituse valdkonnas, kirjutab septembrikuu Äripäeva Sisustaja.
„Eelkõige olen ma väljaõppinud aednik koos kõigi vastavate ametioskustega, aga keskendun rohkem aianduslikele väikevormidele, mitte tööstuslikule tootmisele,” räägib Evelyn oma tegemistest ja selgitab, et sõna “linn” võib pisut segadusse ajada. “Linlik eluviis või urbanistlikud aianduslikud praktikad on tänapäeval valdavad olenemata asukohast.”
Euroopa keskpank tõstab intresse, rahatrükk väheneb, inflatsioon kollitab, majanduslik aktiivsus ja inimeste heaolu langeb – kõik märgid näitavad, et oleme majanduskriisi künnisel, hoiatas Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.
Euroopa keskpank tõstab intresse, rahatrükk väheneb, inflatsioon kollitab, majanduslik aktiivsus ja inimeste heaolu langeb – kõik märgid näitavad, et oleme majanduskriisi künnisel, hoiatas Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.
Raskete aegade taustal ei tohi ettevõtja enda pikka plaani kõrvale heita – tuleb edasi investeerida, et olla ka kolme või viie aasta pärast pildis, rääkis HKScan Estonia juhatuse liige Markus Kirsberg.
Raskete aegade taustal ei tohi ettevõtja enda pikka plaani kõrvale heita – tuleb edasi investeerida, et olla ka kolme või viie aasta pärast pildis, rääkis HKScan Estonia juhatuse liige Markus Kirsberg.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Liitu Äripäeva uudiskirjaga, mis toob sinuni iga päev olulised majandusuudised!
Balti aktsiaturud tegid täna tugeva tõusu vahetult peale kauplemispäeva algust. Balti aktsiaindeks Baltic Benchmark sulgus täna 0,5% plussis.
Balti aktsiaturud tegid täna tugeva tõusu vahetult peale kauplemispäeva algust. Balti aktsiaindeks Baltic Benchmark sulgus täna 0,5% plussis.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Neljapäeval valitsuses heaks kiidetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kulud kasvavad tänavusega võrreldes 18 protsenti, 16,8 miljardi euroni ja tulud 16 protsenti, 15,6 miljardi euroni. Eelarve on 1,2 miljardi euroga ehk 3,9 protsendiga SKPst miinuses.
Neljapäeval valitsuses heaks kiidetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kulud kasvavad tänavusega võrreldes 18 protsenti, 16,8 miljardi euroni ja tulud 16 protsenti, 15,6 miljardi euroni. Eelarve on 1,2 miljardi euroga ehk 3,9 protsendiga SKPst miinuses.
