Nagu sellistel puhkudel ikka, on katselavaks madalama kategooria võistlus ehk kahevõistluse puhul kontinentaalkarikasari, täpsemalt veebruaris Norras Renas toimuv etapp.
Supersprint algab suusatamisega ja toimub FISi kodulehe teatel maksimaalselt 800 meetri pikkusel rajal. Sisu on sarnane murdmaasprindiga ehk toimuvad väljalangemissõidud kuni finaalini. Tulemused teisenevad punktideks, mille pealt minnakse hüppemäele.
Säärane uuendus pole üllatav, sest kahevõistluse populaarsus on kesine ning tulevik olümpiaalana liugleb õhukesel jääl. Äkki osutub uus distsipliin põnevaks ja menukaks? Sellega seoses raporteerib FIS, et Zürichis käisid kaks rahvusvahelise olümpiakomitee esindajat, kes selgitasid kahevõistlusperele, kuidas tagada olümpiaprogrammi jäämine ka aastal 2030.
Kui ROKi huvitaks traditsioonid, poleks küsimust. Kahevõistluse olümpiavõitjaid on selgitatud 1924. aastast ehk esimest taliolümpiast saati. Ent ROKile valmistab soolise ebavõrdsuse kõrval muret, et eelmise kolme OMi peale kokku saadaval olnud 27 medalit on läinud vaid nelja erinevasse riiki (Norra, Saksamaa, Austria ja Jaapan).
Geograafilise mitmekesisuse rikastamiseks poodiumil käivitab FIS sel hooajal programmi, mille sisuna hakkavad viis tugevamat riiki nõrgematele nõu ja teadmisi jagama ning aitama neid ühistes treeninglaagrites. Eesti on säärase tegevuse vilju saanud juba maitsta, sest Kristjan Ilves liitus Norra A-koondise treeningutega neli suve tagasi ning on maailma tippude juures arenenud nii kõvasti, et saavutas möödunud MK-hooaja kokkuvõttes viienda koha.
MK-sarjas on tänavu uus nüanss see, et Saksamaa suusaliidu initsiatiivil peetakse eraldi Saksamaa karika arvestust vastavalt seal toimunud MK-etappide tulemustele. See hõlmab kolme etappi, mille raames peetakse kuus individuaalvõistlust. Täpsem info saabub vahetult enne hooaega, mis algab novembri viimasel nädalalõpul Põhja-Soomes Rukal.
