GALERII | Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid on selgunud!

„Eesti kultuur ja riik püsib tugevatel kultuuriinimestel ning kehakultuuri eestvedajatel. Lisaks sellele, et töötame iga päev väärikama ja õiglasema kultuuri- ja spordiinimeste tasustamise nimel, on oluline tublisid tegijaid avalikult esile tõsta ning tunnustada. Läbi Kultuurkapitali tunnustame meie kultuuri ja kehakultuuri panustavaid säravaid eestvedajaid,“ ütles Kultuurkapitali nõukogu esimees, kultuuriminister Piret Hartman.

Kristel Jakobson, Joel Kopli – Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuse eest

Jaak Kilmi – mängufilmi „Tagurpidi torn“ loojale

Andres Mustonen – kõrgetasemeline ja silmapaistev muusikutegevus solisti ja dirigendina

Ants Nurmekivi – staažikas sporditeadlane, töötanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas alates 1974. aastast ning avaldanud uurimusi kesk- ja pikamaajooksu treeningumetoodika, treeninguvahendite toime hindamise ning treeningu teooria ja metodoloogia valdkonnast. Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliige ning akadeemilise teadusnõukogu sekretär ja tippspordiuuringute toimkonna liige. Tegelenud pikka aega treenerite koolitamisega ning on olnud tunnustatud teaduskonsultant mitme spordiala rahvusvõistkondade liikmetele.

Mehis Heinsaar – käesoleva sajandi eesti kirjanduses üks hinnatumaid prosaiste ja luuletajaid, kelle fantaasialennukas ja kujundiküllane looming keskendub inimese süvaolemuse otsingutele. „Kadunud hõim“ on tema teretulnud naasmine romaanižanri.

Erik Alalooga – Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis korraldatud isikunäituse „Vabastatud masinad“ ja kohaliku helikunsti edendamise eest, millest viimasena olulisim 2022 suvel Tartus Ajuokse Avangaaris tehtud festival Mäo Rist.

Liis Vares – missioonitunde ja julguse eest kasutada (etendus)kunsti kurja vastu võitlemisel ning nõrgemate eest seismisel. Preemia isetu humaanse tegevuse eest – nii sõjavastaste kui suitsiidiennetuslike aktsioonide korraldamise, erivajadustega inimeste juhendamise ja kaasamise, kui ka kunstiliselt kõrgetasemelise koreograafilise ruumi „Kus sa oled?“ loomise eest festivalil Baltoscandal.

Tamara Luuk – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia – pikaajalise särava panuse eest kunstielu haaravamaks ja mitmekesisemaks muutmisel. Tema roll Eesti kultuuri esindajana Euroopa Liidu juures, kunstist kirjutaja ja selle mõtestajana on saanud vaimustava jätku Tallinna Kunstihoone kuraatorina. Tuues näitustele kokku erineva põlvkonna ning lähenemisviisidega kunstnikke, nähes seoseid, haakumisi ja viljakaid põrkumisi seal, kus need esmapilgul kätte ei paista, on suur oskus, mis eeldab tundlikku vaatamis- ja vaatlemisoskust. Olles kunstnikele dialoogipartneriks palju laiemalt kui käesoleva näituse produtseerimine, olles kunsti- ja maailmavaateliselt ideede peegeldajaks ja kaasamõtlejaks, on tema mõju olnud peenekoeline ja järjepidev.

Tiit Härm – näitekunsti valdkonna elutööpreemia – karismaatilisele ning järjekindlalt pühendunud balletikorüfeele ja legendile, kes põleb ereda leegiga juba pool sajandit. Tantsija, pedagoog ja ballettmeister! 2022. aastal maailmaesietendunud ballett „Õhtused majad“ kannab looja kompromissitud ideaalid uute põlvkondadeni.

Maie Orav – rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia – teenekas rahvatantsujuht ja tantsupedagoog, tantsupeo üldjuht ning meeste tantsupeo mõtte algataja.

Aidi Vallik – mängufilmi „Tagurpidi torn“ sotsiaalselt erksa stsenaariumi eest

Ove Musting – aasta debüüt: mängufilm „Kalev“

Rein Kotov – filmide „Kalev“ ja „2 tundi õnneni“ operaatoritöö ning filmi „Kalev“ monteerimise eest

Rainer Sarnet – stiilse režii eest dokumentaalfilmis „Vaino Vahingu päevaraamat“

Mait Malmsten – Jaak Salumetsa rolli eest mängufilmis „Kalev“

Kaupo Kruusiauk, Maria Faust – vahetu ekraanikeemia eest dokumentaalfilmis „Machina Faust“

Priit Tender – aasta animafilm „Koerkorter“

Maria Avdjuško – tundlike kultuurilooliste portreefilmide „Kadunud isa“, „Koma“ ja „Unditund“ loomise eest

Mait Mäekivi – filmioperaatorite järelkasvu kujundamise eest

Kaili Kask, Raul Oreškin – Peipsi veeres asuva Voronja galerii ellukutsumise ja käimashoidmisega on nad tõestanud oma võimekust erinevate kogukondadega töötada. 2022. aasta mais, täpselt kolm kuud pärast Ukraina sõja algust Tartu poes avatud Ukraina ja Eesti kunstnikke ühendava näitusega „Trigger“ tõestasid nad taas, kui oluline roll on institutsioonide kõrval kogukondadel.

Jaanus Samma – laiahaardelise loomeuurimusliku näituse „Vaikelud rahvuslikel motiividel“ koostamise eest Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Uurides ja tõlgendades rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel, loob Samma tähelepanuväärse ja mitmekihilise terviku, kus ajalooline materjal astub kõnekasse dialoogi kaasaegse kunsti ja tänase päevaga.

Taavi Talve – kolm terviklikku ning autorile omaselt kompromissitut isikunäitust, mis puurisid pilgu sügavale inimkonna moraali küsimustesse. Kes Talve esmapilgul mõistatuslikuna mõjuvate põnevike stsenaariumitega kaasa mõtlema on nõustunud, ei ole pidanud pettuma: „Ma olin Timbuktus“ Tallinna Linnagaleriis, „(re)konstrueeritud vaatepunktid“ Draakoni galeriis, „Dokumenteeritud vaatepunktid“ EKA galeriis.

Sigrid Viir, Cloe Jancis – karantiinis sündinud dialoog, mis 2022. aastal taasmaterialiseerus, seekord Tartu Kunstimajas näitusel „Teine vaatus. Tõlkes leitud“, on tõenäoliselt parim, mis koroona Eesti kunstile andnud on. Näha, kuidas kahe kunstniku käekirjad seninägematuks kolmandaks sulanduvad, on alati põnev ja kui tulemus veel ka nii lummav on kui Cloe Jancise ja Sigrid Viire kahekõne, ei oska enamat tahtagi.

Flo Kasearu – mastaapse isikunäituse „Flo retrospektiiv“ eest Recklinghauseni Kunsthalles Saksamaal. Iseenda retrospektiivi lavastades võtab Kasearu talle omasel teravmeelsel ja totaalsel moel üle terve Kunsthalle hoone. Kombineerides varasemaid töid uute installatsioonidega, loob ta haarava ruumilise koreograafia, mis suunab külastaja läbi sotsiaalselt kriitiliste ja poliitiliselt aktuaalsete teemade korruselt korrusele ja ringiga tagasi linnaruumi.

Alice Kask, Neeme Külm – peenetundeline ning tehniliselt kõrgetasemeline näitus „Edevuses üksi“ Tallinna Linnagaleriis, mis 2022. aasta alguses kutsus vaataja jälgima kahe teostuslikult eriilmelise, kuid ühtselt poeetilise kunstniku haruldast koostööprojekti. Külm ja Kask on kumbki aastate jooksul paistnud silma väga eriliste kunstnikunatuuridena ja seda enam suudavad nad igas näitusekülastajas tekitada ootust sarnaste koostööprojektide osas ka edaspidi!

Kadri Toom – aktiivse loomingulise aasta eest nii kunstniku kui graafikavaldkonna eestvedajana. Näitus „Nägemisviise perifeeriast“ Draakoni galeriis tõi publiku ette tema otsingulise tööviisi, kus maastikud, kohad ja mitte-kohad läbisid kunstniku käe all mitmekihilise protsessi, pakkudes vaatajatele äratundmist, rafineeritud visuaalset naudingut ning süstisid värvivitamiine. Samuti väärib tunnustamist Toomi tegutsemine lisaks oma kunstnikupraktikale ka graafika kui kunstiliigi edendajana, panustades pika ajalooga kunstiliigi jätkuvasse aktuaalsusesse kaasaegse kunsti väljal.

Asta Õim – folkloori aastapreemia Eesti rahvapärase kujundkeele ja väljendivara uurimise ja populariseerimise eest