Lambaliha on toitev, kasulik ja ning tervislik liha, mida võiks julgemalt toiduks tarvitada. Tänasel mihklipäeval on aga väga hea idee üks lambapraad panna ahju küpsema.
Klikka retseptil: Hõrk ja mugavalt valmiv kartulitel küpsenud lambapraad
Hõrk ja mugavalt valmiv kartulitel küpsenud lambapraad Foto: Jaan Heinmaa
Lambaliha on mugav küpsetada samas vormis koos kartulitega. Kui liha on väga rasvane, siis küpseta seda esmalt 20-30 minutit eraldi vormis, et rasv jõuaks sulada, ja tõsta siis kartulitele. Muidu jäävad kartulid liiga rasvaseks.
Klikka retseptil: Lamba vindaloo
Lamba vindaloo Foto: Jaan Heinmaa
Nagu India kokad ütlevad, on India toit just nii vürtsikas, kui ise soovid. Vindaloo on üpriski vürtsikas indiapärane lihapada, mida võib valmistada ka sea- ja kanalihast, ent kõige traditsioonilisem vindaloo valmistatakse siiski tugeva maitsega lambalihast, mille puhul on vürtsid ja vürtsikus olemuslikult vajalikud. Marinaadi jaoks võid kasutada nii terveid kui ka juba purustatud vürtse, mida on soovitav enne maitsestamiseks kasutamist kuumal pannil kuumutada – nii pääsevad nende looduslikud õlid paremini välja. Kui kasutad terveid vürtse, siis tambi need pärast kuumutamist uhmris puruks.
Klikka retseptil: Lambalihaga ühepajatoit
Lambalihaga ühepajatoit Foto: Jüri Seljamaa
Toekas roog, mis valmistab end pliidil ise ega nõua perenaiselt liigset tähelepanu.
Klikka retseptil: Lambapajaroog Provence’i moodi
Lambapajaroog Provence’i moodi Foto: Jaan Heinmaa
Imehea talvine lambapada, mis haudub ahjus koos tšilli ja ürtidega mõnusalt maitsekaks. Lase lambalihal marinaadis maitsestuda vähemalt 2 tundi, veel parem järgmise päevani, ja seejärel koos köögiviljadega ahjus tunnike podiseda.
Klikka retseptil: Mündi ja meega maitsestatud lambakarree
Mündi ja meega maitsestatud lambakarree Foto: Tuuli Mathisen
Kui pühadeaega saab nautida pikalt, mahub seaprae kõrvale ka mahlane lambakarree, mis on maitset saanud meest ja mündist. Maitsekrooniks ahjuküpsed magusad juurikad.
Klikka retseptil: Lambakints ahjus
Lambakints ahjus Foto: JaanHeinmaa
Paar korda aastas küpsetame lambakintsu ahjus või grillil. Kuna kints on nii suur, tuleb seda koos külalistega nautida. Paneme ahju ka sektoriteks lõigatud kartulid ja teeme juurde käharkapsalisandit. Küpsetuskotti kogunenud leemest saab aga maitsva kastme, kui see koos vahukoorega läbi kuumutada.
Klikka retseptil: Hartšoo lambalihast
Hartšoo lambalihast Foto: Jaan Heinmaa
Kaukaasiast pärit roog erutab ka eestlaste maitsemeeli. Imeline asi enne töönädalat valmis keeta.
Peedi-läätsesalat kitsejuustuga Foto: Jaan Heinmaa
Kaunis ja maitsekas salat, kus peedid ja läätsed marineeritakse. Laota mõlemad rukolapadjale ja kaunista salat kitsejuustuviiludega.
Leivakrõpsud kaalikahummusega Foto: Britt Paju
Ka kaalikatoidud on mihklipäeval menüüs. Sarnast hummust võid valmistada ka kappi jäänud porgandist või peedist.
Klikka retseptil: Pärmiga kergitatud rukkileib puuviljade ja pähklitega
Pärmiga kergitatud rukkileib puuviljade ja pähklitega Foto: Tuuli Mathisen
Olemuselt üsna klassikaline sepik, kus üllatuskülalisteks rukkijahu, hakitud datlid ja pähklid. Tänu nendele muutub see leib mõnusaks suupisteks.
Karta ei tasu ka nö kasukamaitset, mis lambalihal mõnede meelest olevat. Viimane on iseloomulik vanema looma mitte esimeses värskusastmes lihale, kui tarvitada noorema looma liha ja kombineerida lammast oskuslikult ürtide ja juurikatega, on tulemus puhas vau-efekt!
Kui lambaliha ikkagi ei maitse, saad mihklipäeva maigu lambajuustust. Valmista näiteks röstitud peedid ja puista lambajuustuga üle - mmm!
Mihklipäeval oli kombeks teha ka toitu teistest lõikussaadustest, näiteks leiba ja ühepajarooge. Leiad ka nende retseptid meie valimikust!
Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas Berta annab teada, et mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppesid kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. Seesugusena on ta olnud pikka aega vastandpäev maarja- ja jüripäevale, millal algasid karjatamised ja hooajatööd.
Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa. Lisaks usuti teda olevat haigete kaitsja. Traditsioonilised road on mujal maailmas hane- või kukelihast, ka lambast. Need on seotud muistsete ohverdustega hingedeaja alguses, kristlik traditsioon üritas neid parema leviku huvides enda lugudega siduda.
Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse "igal oinal oma mihklipäev" kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö. Veel 20. sajandi alguses oli ütlusel üsna konkreetne sisu, sest mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. Õlut on 19. sajandil ohvriannina maale, lihakeetmisvahtu laudaseintele visatud. Sellised ohvrid pidid tagama lambaõnne tulevaseks aastaks.
Vanasti oli mihklipäeval kombeks valmistada pühale iseloomulikku tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu.