Kas olete kuulnud lugu vanainimesest, kes pärast vabariigi tulekut kolme kümnendi jooksul suutis sukasäärde koguda 35 000 eurot? Kui mõelda, mida ta oleks selle raha eest endale 1990. aastatel lubada võinud, hakkab pea ringi käima.
Sääste on kolmveerandil Eesti inimestest. Sealjuures hoiab oma pangaarvel sääste ligi kaks kolmandikku inimestest ja ligi pooltel on osa säästudest ka kodus seifis või selle puudumisel madratsi alla peidetuna sularahas, nagu väidab Eesti Pank.
Viimastel nädalatel on inflatsiooninumbrid pälvinud palju kõneainet. Tegelikult sööb inflatsioon paratamatult meie raha tasahaaval aga kogu aeg. Kõige lihtsam on seda märgata, kui võrrelda tänase seisuga kümnenditaguseid sissetulekuid.
Näiteks oli keskmise palga suuruseks kümme aastat tagasi 887 eurot. Selleks, et kuus sada eurot säästa, pidi keskmine inimene töötama täpselt pool töönädalat. Tänavu märtsis oli Eesti keskmine palk veidi üle 1700 euro ja sajase kõrvalepanekuks sai hakkama vaid veidi üle ühepäevase pingutusega. Kellel tollest ajast säästetud raha veel alles, peab elama teadmisega, et ligi poolteist tööpäeva tollast vaeva on igakuiselt lihtsalt raisku läinud.
Säästude investeerimine nõuab häid teadmisi
Et oma säästudega tuleb midagi ette võtta, et kogutud raha lihtsalt oma väärtust ei kaotaks, on kohale jõudnud üha suuremale hulgale inimestest. Võimalusi oleks ju justkui erinevaid, ometi on igaühe puhul omad agad.
Esimesena tuleb investeerimisvõimalustest rääkides meelde aktsiatesse ja krüptovaluutasse investeerimine. Hiljutine börsi- ja krüptovaimustus hakkab aga paljudele õnnekatsunutele juba kätte maksma ja regulaarsed teated börsi ja krüptovaluutade järskudest kukkumistest viivad iga päevaga säästudelt aina suuremaid summasid.
Paljud eestlased on kinnisvarausku, kuid ka see võimalus paljudele ei sobi. Esiteks nõuab investeerimiskorteri ostmine palju suuremaid sääste, kui enamikul inimestest on. Lisaks on üürikinnisvara haldamine ka omaette töökoht, mis nõuab regulaarset remonditegemist, üürnikega asjaajamist ja halvemal juhul ka tülikat oma õiguste eest seismist.
