Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan käis jaanuari lõpus välja idee reformida elektri universaalteenust nõnda, et kui börshind on odavam universaalteenuse hinnast, oleks elektrimüüjad kohustatud elektrit müüma börsihinnaga, kusjuures majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt riigikogule esitatud seadusmuudatuse ettepanekute järgi tahab minister, et muudatusi rakendataks juba tänavu aprillist.
Järvan nendib reedel riigikogule saadetud ettepanekus, et universaalteenuse muutmise elluviimine nõuab elektrimüüjatelt ettevalmistusaega, milleks ministeeriumi hinnangul on piisav poolteist kuud. „Kui käesolev muudatus võetakse vastu veebruari keskel, on võimalik müüjatel 1. aprilliks teha vajalikud ettevalmistused ning rakendada muudatusi alates 1. aprillist 2023,” lisatakse kirjas.
Universaalteenus lõppeb praeguse seaduse järgi äritarbijatele 2023. aasta lõpuks ning kodutarbijatele 2026. aasta aprilliks ning uus eelnõu universaalteenuse osutamise pikkust ei muuda.
Universaalteenuse hind kujuneks uue ettepaneku järgi tunnipõhisest hinnast lähtuvalt. Kui elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas järgmise päeva turul müüdava elektri tunnipõhine hind on alla konkurentsiameti poolt kehtestatud elektrienergia tootmishinna, milleks praegu on 154,08 eurot megavatt-tunni kohta ehk 15,4 senti kilovatt-tunni kohta, kujuneb universaalteenuse hind elektribörsi tunnihinnast lähtuvalt.
Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kujunes jaanuari keskmiseks hinnaks 99,27 eurot megavatt-tunnist ehk alla 10 sendi kilovatt-tunnist, jäädes oluliselt alla universaalteenuse hinnale. Samas eelmise aasta viimastel kuudel oli keskmine kuuhind Nord Pooli börsil universaalteenusest kallim, ulatudes novembris 218,99 euroni megavatt-tunnist ja detsembris 263,45 euroni.
