Foto : Andres Varustin
Aegade algusest on inimesed soovinud kõike lihtsustada. Tegelik maailm on palju nüansirikkam, kui kirjeldused, statistika, kunst või isegi porno edasi anda suudab. Lihtsustused on aeg-ajalt vajalikud, et andmeid analüüsida või juhtida tähelepanu mõnele seigale. Samas on teemasid, mida kuidagi ei tohiks labaselt lihtsustada. Eriti kole on see, kui näilise pealispinna taha ei soovitagi süveneda ega toimuvast aru saada.
Õhtuleht vaatles valimistel osalemise statistikat. 20 aastat tagasi otsustati, et välismaal elavad Eesti kodanikud jäetakse valimisaktiivsuse arvestusest välja. Riigikogu 2023. aasta valimistel süsteem muutub ja siis arvestatakse osalusprotsendi arvutuses ka välismaal elavaid kodanikke. 2019. aastal osales riigikogu valimistel seni kehtinud arvestuse kohaselt 63,7% valijatest, uue arvestuse kohaselt oleks see umbes 58%. Õnneks pole Eestis paika pandud mingit valimisaktiivsuse numbrit, millest allapoole jäädes valimised tühistatakse. Oluline on aru saada, miks ja kuidas see number on muutunud. Vaid ühte numbrit vaadates võib jääda mulje, et kevadel valimisaktiivsus väheneb.
Lahkame ka peavoolu pornot, mis näitab mehe ja naise vahelist intiimsuhet väga pealispinnaliselt, naisi objektistavalt. Seal puudub inimsuhete mitmekesisus ja ekslikult võib jääda mulje, et naistele meeldivad vägivaldsed mehed. Ebaeetiline ja mittekvaliteetne porno on veebis vaid paari kliki kaugusel ja kui seksuaalsuse vastu huvi tundma hakkavad noored kujundavad oma intiimsuhted seal toimuva järgi, teeb see paljudele haiget. Huvi seksi vastu on normaalne, kuid porno ei peaks nii kättesaadav olema. Samuti on tõsiseid puudujääke hariduses, et inimesed mõistaks seksi mitmetahulisust.
Nii valimistel osalemise statistika kui peavoolu porno näitavad ühest teemast vaid väga väikest osa. Üksnes nende põhjal ei saa maailmapilti kujundada. Eri teemade nüanssirikkust suudame hoomata siis, kui tungime sügavamale.
