Kui me aga võtame päästeameti 78 miljoni eurose aastaeelarve ning jagame selle aastas tehtud ligi 28 tuhande väljakutsega, siis saame ühe väljakutse hinnaks üle 2800 euro. Sõidab ju helistamise peale välja pool miljonit eurot maksev tippvarustuses päästeauto, sees neli päästjat, kes kõik tahavad palka saada, auto rüüpab kütust – nii need kulud tekivadki.
„Päästeamet ei avalda ühegi elu päästmisele kuluvat summat, sest iga elu on hindamatu väärtusega,“ teatas päästeamet loomade-lindudega seotud väljakutsete kohta. Kui Õhtuleht nädal tagasi kirjutas kodus kukkuvatest ja abi ootavatest eakatest, oli päästeameti seisukoht inimeste puhul märksa karmim: „Majanduslik kahju, mis sellega kaasas käib, on röögatu!“ Kes vastutab, küsis päästeamet inimeste päästmise puhul nõudlikult.
Kuid sama küsimus tuleb esitada ka loomade-lindude puhul. Raha, mis kulub kasside ja lindude tagaajamiseks, võiks kuluda hädapärasemate asjade peale, kui pidevalt on jutuks olnud ameti alarahastamise teema. See ei tähenda, et loomad ja linnud peaks abita jääma. Öeldakse, et tasuta lõunaid ei ole olemas. Looduses märgatud linnule päästeametit kergel käel kutsuma soodustabki teadmine, et abi kutsumine on tasuta. Maksavad selle kinni aga kõik maksumaksjad.
Oleks kohane, kui päästeamet filtreeriks loomade-lindudega seotud kõnesid mõnevõrra asisemalt. Meil on samal ajal olemas ka rida loomade abistamisega seotud vabatahtlike ühendusi, kes praegugi aktiivselt õnnetusse sattunud karvaste ja suleliste ravi korraldavad ning hüljatuile uut kodu otsivad. Nii võiks päästeamet osa oma koormusest neile üle anda, tegutseda saaksid need ühendused lisaks annetustele ja entusiasmile ka riigi toel, kes võiks neilt looma- ja linnupääste teenust osta vähempakkumise teel. Päästeamet saaks säästetavat raha aga inimeste hüvanguks kasutada.
