Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

Juhtkiri | Tankiga Pariisi olümpiale?

I ja II maailmasõja aegu toimuma pidanud kolmed olümpiamängud jäid sõja tõttu ära. Kas ülejäänud maailmal aga sobib Pariisis koos Venemaa atleetidega võistelda, kui samal ajal ja samal kontinendil laastavad Vene raketid Kiievit? Pariisini jääva pooleteise aasta jooksul võib sõda küll läbi saada, kuid ei pruugi. Ja isegi kui sõjategevus lõppeks, peab käivituma sarnaselt II maailmasõja järgse ajaga Venemaa denatsifitseerimine, kuid see ei pruugi Pariisiks veel tulemusi anda.

Suur osa Vene võistlejaid on ohvitseri auastmes armeesportlased, seega vähemalt kaudselt kaasvastutavad Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest. Seega oleks nende koht pigem Nürnberg II protsessil, kui Pariisis. Liiati kas kujutame ette olukorda, et Vene sportlase võidu korral seisab staadionitäis rahvast agressorriigi hümni kuulates püsti, kaasa arvatud Ukraina ja Eesti sportlased? Ja seda olukorras, kus venelaste varasemad dopinguprobleemid on endiselt õhus. Väärtuskonflikti ei lahendaks seegi, kui lasta Vene sportlased võistlema olümpialipu all, sest Venemaale on medalid alati olnud deržaavale kuulsuse toomise vahendiks.

Mida peaks ses olukorras Eesti sportlased tegema? Kui riik kuulutab boikoti olümpiale, siis lendavad sportlaste ettevalmistused vastu taevast. Või peaksime hoopis rõõmustama – kui võimalikult palju riike boikoteerib, kuid Eesti mitte, siis meie sportlaste medalivõimalused hõredamas konkurentsis hoopis suurenevad. Või kui Eesti riik ei osale, kuid ei takista meie sportlastel olümpialipu all võistlemast? Oleks naiivne loota, et olümpiakomiteede rahvusvahelisel hääletusel Venemaad võistlema ei lubataks, sest ei saa alahinnata venelaste võimet hääletustulemusi enda kasuks lobistada.

Olukord, kus lääneriikide vahel puudub ses küsimuses üksmeel, muidugi meeldiks Moskvale. Õnneks on Pariisini veel üle aasta aega. See tähendab, et meie sportlased saavad seni ettevalmistusi jätkata, samamoodi ka poliitikud kindlustamaks, et Eesti asuks Pariisi olümpial nö õigel poolel. Või on aeg tunnistada, et olümpiaideaalid on surnud ja pole mõtet laiba reanimeerimisega tegeleda?