Selle nädala algul haiglaravil olnud 126 koroonapatsienti on üle kahe korra rohkem kui mullu samal ajal ja 15 korda rohkem kui tunamullu. Ja kuigi suurem osa nakatunuist põevad kergemalt, pannakse inimene haiglasse endiselt samade näidustuste korral kui varasematelgi koroonaaastatel. Kui aga juba suveajal on haiglais sedavõrd palju koroonahaigeid, siis milliseks kujuneb seis sügisel, kui laine peaks oma haripunkti saavutama alles oktoobris, mil suvine elu on lõplikult siseruumidesse kolinud, kus nakatumine kergem?
Eesti elanike vaktsineeritus kahe doosiga on 63,5 protsenti. Möödunud nädalal manustatud 4864 vaktsiinidoosi tähendab, et hoolimata juuli keskel käivitatud järjekordsest kaitsesüstima kutsuvast kampaaniast pole ettevõtmine hoogu sisse saanud. Ka ametlikul vaktsineeri.ee veebilehel polnud veel üsna hiljuti vaktsineerimisvõimaluste leidmine kuigi roosiline – üksainus koht terve maakonna peale, seegi paaril päeval nädalas mõni tund avatud, ei saagi ju huviliste masse kohale meelitada. Mitmes maakonnas polnud ühtki vaktsineerimisvõimalust, seda vabandati hiljem küll sellega, et andmed oli unustatud süsteemi sisestada.
Karta on, et nakkust ei huvita kellegi tegematajätmised vaktsineerimise korraldamisel, samuti mitte vaktsiinivastaste seisukohad vaktsiinide kahjulikkuse suhtes – riskirühmade ja üle 60aastaste vaktsineerimata jätmisel langeb põhiraskus jällegi meie haiglasüsteemile. See tähendab rahakulu, plaanilise ravi edasilükkamist, arstide üleväsimust ja muud kaasnevat. Nii on esmatähtis, et vaktsiin jõuaks võimalikult kiirelt riskirühmadeni alates hooldekodudest kuni üksi elavate eakateni.
Kui Eestis on lisa- või tõhustusdoosi saanud vaid 473 tuhat inimest, siis on ülejäänud sisuliselt kaitseta – omikron saab kätte inimesed, kel kolmandat doosi pole, hoiatab teadusnõukoja juht Toivo Maimets.
