Venemaa president Vladimir Putin kuulutas läinud kolmapäeval välja nn osalise mobilisatsiooni 300 000 mehe püssi alla võtmiseks. Selle eest on paljud välismaale põgenenud, kuid mida vähem mobilisatsiooni eest lahkujaid Venemaalt siia jõuab, seda parem Eestile. On meil ju siin juba 50 000 Ukraina põgenikku, kes meie hoolt vajavad.
Kohalikke omavalitsusi võib praegu valida ka Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, seda sõltumata sellest, millisest riigist ta pärit on. Sõda Ukrainas sunnib aga sikke lammastest või terasid sõkaldest eraldama. Eestis elavate Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigus tuleks peatada, nad tuleks saata varumeeste pingile. On raske ette kujutada julgeolekuliselt praegusest ohtlikumat olukorda – see õigustab samme, mis tavaolukorras oleksid demokraatlikus ühiskonnas ebamõistlikud ja -vajalikud.
Erakond Isamaa algatas riigikogus eelnõu kohalike omavalitsuste volikogude valimise seaduse muutmiseks, milles on ettepanek „tunnistada kehtetuks Eestis elavate välismaalaste, välja arvatud Euroopa Liidu kodanike, valimisõigus kohalikel valimistel”. Parlamendierakondadest on seda ettepanekut toetamas Reformierakond. Üsna selge seisukoha on võtnud õiguskantsler ja vabariigi president, kes on leidnud, et selline samm on vastuolus õigusriikluse põhimõtete ja meie põhiseadusega.
Endine riigikohtu esimees Rait Maruste (RE) kirjutas Postimehes, et kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmine on olemuselt väga leebe piirang, eriti kui seda kõrvutada tapmiste, piinamiste, deporteerimiste ja vara hävitamisega Ukrainas.
Kui minnakse Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse piiramisele, peaks see Maruste sõnul olema selgelt ja veenvalt rahvusliku julgeoleku vajadusele ning põhiseaduse preambulis sisalduvatele riikluse aluspõhimõtetele toetuv. Lisaks, piirang peaks olema mitte lausaline ja igavene, vaid tähtajaline, näiteks viieks aastaks, ning teatud klauslitega, kelle suhtes ja mis olukorras seda ei rakendata. Seega, varumeeste pingilt peab olema taas võimalik mänguplatsile asuda.
